2

Swedbank: ühised sularahaautomaadid ei ole mõttekas lahendus

Avatar

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

Swedbank

Swedbanki Haapsalu kontor. Foto: Arvo Tarmula.

Lääne Elu uuris Swedbanki jaepanganduse divisjoni direktori Ulla Ilissoni käest, mida arvab Swedbank Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni kuuest sularahateenuste kättesaadavust parandavast ettepanekust. Eesti Panga plaanidest saab lähemalt lugeda siit.

Kas Swedbank oleks huvitatud sellise sularaha tagasi süsteemi sisseseadmisest poodidesse?

Selgitan omalt poolt, et siin on kaks võimalikku lahendust, mis on olemuselt üsna erinevad ja nõuavad erinevaid investeeringuid. Et asi oleks arusaadavam, nimetame me neid cash out ja cash back süsteemideks.

Lahendused erinevad ennekõike selle poolest, et cash out lahenduse puhul ei pea inimene tegema enne ostu, millega koos võimaldaks makseterminal arvelt rohkem raha võtta ja osa sellest inimesele sularahas anda.

Selle lahenduse puhul toimiks makseterminal poes sarnaselt sularahaautomaadiga, kust saaksid raha võtta konkreetse makseterminali üles pannud panga kliendid. Cash back lahenduse puhul, millele viitas Ardo Hansson, oleks sularaha väljavõtmine võimalik ainult peale kauplusest ostutehingu tegemist.

Swedbank on peamiselt cash out moodusel põhinevaid lahendusi arutanud erinevate partneritega. Eeldusel, et jõuame mõne partneriga mõlemapoolselt mõistliku kokkuleppeni, võib mõni sarnane lahendus ka Eestis sündida.

Hetkel on siiski veel vara midagi konkreetsemat ses osas öelda, samal põhjusel on keeruline kommenteerida, kas ja milline oleks antud teenuse puhul hinnakujundus.

Samas on oluline märkida, et kuni 2008. aastani pakkus Swedbank omal algatusel cash out teenust kõigile jaekaupmeestele, ent lõpetasime toona teenusega huviliste puudumise tõttu: polnud neid kaupmehi, kes soovinuks oma klientidele makseterminal vahendusel sularaha pakkuda.

Mida arvab Swedbank Ardo Hanssoni ideest, et kommertspangad võiksid kokku leppida pangakontorite sulgemise heades tavades (mis tingimustel sulgeda, kui palju etteteatamist, kuidas seda teavitada jne)?

Kindlasti on mõttel jumet. Omalt poolt mainime, et igal pool, kus Swedbank oma kontoreid sulgenud on, on eelnenud põhjalikud läbirääkimised kohalike omavalitsustega ja ühine lahenduste otsimine.

Anname alati oma otsustest pikalt ette teada ning püüame koostöös omavalitsusega leida parima lahenduse, olgu selleks siis pangabuss või sularahaautomaadid. Neile kahele lahendusele lisandus tänavu suvel ka pangapunkt.

Kas peate võimalikuks teiste kommertspankadega koos ühise automaatide võrgustiku rajamist nagu Soomes tegutsev OTTO süsteem?

Ei, me ei pea seda mõttekaks. Soome kogemus näitas, et enne süsteemi rakendamist oli pankadel kokku üle Soome 2500 masinat, tänaseks on neid alles 1700.

Ühtse süsteemi rakendamine tähendaks seda, et seda haldaks ikkagi ettevõte, kelle eesmärk oleks kasumit taotleva institutsioonina võimalikult tõhusalt majandada.

Nagu Soome kogemus näitab, tähendab see reaalselt masinate arvu väga suurt langus: osalt kindlasti dubleerivate masinate pealt kohtades, kus varem seisid kõrvuti mitme panga automaadid, aga teisalt ka liiga vähest kasutust leidnud automaatide arvel.

Mida arvab Swedbank Hanssoni ideest rajada maapiirkondadesse n-ö riigipunktid, kus oleksid koos nii panga-, kui ka muud teenused?

Oleme igati valmis osalema riigi – või teenuspunktide teemalises arutelus, sarnast mõttekäiku on väljendanud ka mitmed teised huvilised. Usume, et erasektoris ning riigiettevõtete seas võiks olla ka teisi, kes antud projektiga kaasa tulemist kaaluda võiksid, kui see välja pakutaks.

Usume väga ka e-teenuste võimalustesse inimeste elu mugavamaks muutmisel, seda eriti maapiirkondades ja väikeasulates, kus erinevate avaliku ja erasektori teenuste füüsiline kättesaadavus on harvem kui linnades.

Erasektori ja riigiasutuste koostöös leiame kindlasti võimalusi, kuidas viia e-Eesti ka nende inimesteni, kel täna puudub ligipääs kas arvutile või korralikule internetiühendusele. Ka selles osas oleme igati valmis ühiselt lahendusi otsima.

Kuidas edenevad Swedbanki läbirääkimised Omnivaga postipangateenuse pakkumise osas?

Hetkel oleme Omnivaga läbirääkimiste protsessis ja täpsemalt on veel vara rääkida. Arutame peamiselt sularahateenuste kättesaadavuse parandamisega seotud lahenduste üle, kuna see on teenus, mille järgi on selgelt enim vajadust.

Kas Swedbankil on plaane korraldada regulaarselt näiteks vanemaealistele suunatud koolitusi, kus õpetatakse internetipanga kasutamist?

Swedbank on juba aastaid pakkunud kõigis oma kontorites tuge eelkõige just seeniorklientidele, aga ka kõigile teistele, kes vajavad tuge sularahaautomaadis või kontori arvutis internetipangas toimetamiseks.

Kõik meie kontoritöötajad on vastava koolituse läbinud. Swedbanki seeniorkliendid teavad seda võimalust, kasutavad abi aktiivselt ning on edaspidi julgemad kasutama nii e-lahendusi kui pangakaarti.

Näiteks on meie seeniorklientide seas viimastel aastatel hoogsalt kasvanud näiteks kaardiga maksjate hulk – võrreldes 2010. aastaga on juurde tulnud umbes 50 000 kaardiga maksjat, neist 46 000 ehk valdav enamus 60+ aastaste inimeste seas.

Korraldame juba aastaid erinevates kohtades üle Eesti ka eraldi nõustamispäevi ja -üritusi erinevatele kliendirühmadele, olgu nende seeniorid, noored, väikeettevõtjad või veel mõni muu segment.

Koostöös kohalike omavalitsustega oleme igati valmis pakkuma abi ja tuge mitte ainult erinevate pangakanalite kaustusele võtmisel, vaid ka finantskirjaoskuse edendamisel.

Meie kontorivõrgu inimesed on valmis harima inimesi nii selles osas, kuidas koostada pere eelarvet, kuidas sellest kinni pidada, kuidas ja kui palju peaks säästma, mil viisil teha pikemaajalisi rahaga seotud plaane jne.

Seega kinnitame, et oleme alati valmis lööma kaasa igasugustes meie klientide eluolu parandavates koolitusprojektides, kus meie teadmised ja oskused ära kuluvad.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
ja
ja

Öpigu eesti keel selgeks või mulisegu mujal Euroopas!

muie
muie

Vingerdab see Ilisson mis ta vigerdab, asja sisu on lihtne – turu liider pole huvitatud koostööst ja teiste järeleaitamisest. Miks peakski… Just sel põhjusel lasi Swedbank ühise ürituse mõned aastad tagasi põhja.

wpDiscuz