11

Eugen Veges: Vaesust on lihtne seljatada

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Poliitilistes ringkondades valitseb arvamus justkui kaitsekulutused määravad riigi kaitsevõime. Nii see muidugi pole. Öeldu võib kehtida gigantide kohta, kuid mitte Eesti suuruse riigi kohta. Meie majandusvõimekuse juures jääb ka kaitsekulutusteks eraldatavate summade kordistamisel riigi sõjaline võimekus kesiseks, kirjutab Eugen Veges (pildil). 

Eugen VegesPole erilist vahet, kas riigipööre viiakse läbi ühe, kahe või kolme päevaga. Lauspommitamist (mille vastu valmistume) ei tule. Riigipöörde teostamisel toetutakse riigis toimetavate inimeste abile. Ajaloos toimuvad sündmused kinnitavad seda. 

Riigi kaitsevõime sõltub suuresti kodanike meelsusest. Kui kodanikud peavad ühiskonnas toimivate väärtushinnangute pärast punastama ja kodumaalt põgenema, siis pole ka kogu riigieelarve kaitsekulutusteks eraldamisest abi. 

Kaitsekulutuste kasvatamise asemel oleks mõttekam suunata enam ühisvahendeid elukeskkonda parandavatesse meetmetesse ja kodanike toimetulekuvõime kasvatamisesse.

Eesti kurss on vastupidine – kaitsekulutused püsivad (eelarve menetluse järgi) 2 protsendi juures SKTst. Kõiki kulutusi (ka liitlaste üksustele tehtavaid kulutusi) arvesse võttes on see 2,05 protsenti SKTst. 

Oleme vähestest riikidest, kes sõjalisteks kulutusteks nii heldelt ressursse eraldab. 245 500 eestlase suhtelisest vaesusest välja toomiseks piisaks 208 miljonist eurost, meie eraldame sõjamasinatele kaks korda enam. Kui järgiksime lätlaste ja leedulaste lähenemist kaitsekulutuste tegemisel ning paigutaksime järele jäänud summad vaeste toimetuleku parandamisesse, siis oleks vaesust ühiskonnas lihtne seljatata. 

Kaitsekulutuste liialt jõuline rahastamine ja kodanike arvelt koonerdamine (sh varjatud maksustamine) riigi kaitsevõimet ei tugevda. Sõjalise võimekuse määrab kodanike meelsus, mitte masinapark. Toimetulekuraskustes inimesed pole lojaalsed ühiskonnakorraldusele, mis neid ebaväärikalt kohtleb. Sellega tuleb kaitsevõime tugevdamise kavandamisel arvestada. 

Eugen Veges, majandusarvestuse ja rahanduse magister

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Heini Roosimägi
Heini Roosimägi

Eugen Veges, ikka jääb vastus väga ümmarguseks. Lätlased/leedukad rahastavad hetkel kaitseväge lisa-eelarvetega,st kaitse-eelarve väliselt. Ja Läti mudel on end tõestanud tänu sellisele alarahastusele mõttetu raiskamisena, hetkel on nad oma lollusest ka ise aru saanud, seda näitab nende äärmine vagusiolek praegusel “huvitaval” ajal.
Ätt, räägid lollusi. Kumb neid “baase” nüüd siia Eesti Vabariiki rajada tahab, kas EV või Ameerika Ühendriigid? Kui nüüd natukenegi mõelda, siis ei ole USA’l vast mingitki huvi ise siia väeüksusi koondada või “baase” luua. See ikka meie, eestlaste, endi huvi, et need siia tuleksid. Kas selle võrra jääb eestlase otsustusvõimet vähemaks? Saage üle oma vandenõuteooriatest.

ätt.
ätt.

Kogu see relvastuse suurendamise vajadus toimub eeldusel,et kohe,kohe venemaa ründab meid.Kas ikka tõesti ründab ja milliste motiivide alusel ? Kogu see sõjahüsteerija on üles puhutud juhtimaks tähelepanu kõrvale enne valimisi tähtsamatelt inimesi otseselt puudutavatelt probleemidelt.
Kui Obama ütles siis … !Kas meil on peale oma tuntud jumalate veel üks juures? Ameerika huvi oli saada Eestisse oma baas kas see ka Eesti rahva huvi on ei küsi keegi !

tohe
tohe

Kulla ohjah,meie võime panustada ka 100%,aga mis on see kübeke maksab sinupoolt nn. toreda naabri kõrval.Mis edasi – kollektiivne suitsiid?

ohjah
ohjah

Rikka 1,6% on kordades suurem, kui meie 2% ka.

Lisaks ei ela enamus vanast euroopast sellise toreda naabri kõrval. Vaesuse vastu võitlemiseks on vaja kohalikku tööstust, välisettevõtete raha väljavoolu peatamist(loe kasumi maksustamist) ja riigivalitsemiskulude vähendamisest alustada.

tohe
tohe

Idioodid ja variserid Vatkud,ärge sõimake meest ,kes räägib absoluutset tõtt.Vaadake järele,et rikas Euroopa panustab keskmiselt 1,6 protsendiga,aga Eesti nüüd 2,5-ga.Kas pildil pole totaalselt midagi valesti?

Eugen Veges
Eugen Veges

Mina pole väitnud, et lätlased ja leedulased on eestlastest jõukamad. Seda kinnitab ostuvõime statistika, kuid mitte mina. Nõustun sellega, et see, kes teenituga paremini hakkama saab, elab paremini. Oma kirjutisega tahtsin öelda vaid seda, et kui me lätlastega ja leedulastega samas suurusjärgus kaitsekulutusi teeksime (meie mõistes vähem), kokkuhoitud summa aga inimeste toimetuleku parandamisesse suunaksime, siis elaksime kõik paremini.

jah
jah

tuleb luua kohalik tööstus, aga mitte elada abipakettidest, euroabist, võõrast toidust, välispanga laenudest ja muust impordist

Madis
Madis

raamatupidaja on jälle pastaka haaranud…

kala
kala

Vaesust on lihtne seljatada….. ahhaaaa

Heini Roosimägi
Heini Roosimägi
Mittemidagi ütlev artikkel. Ja miks peaks see valdkond olema riigikaitse, millest ära võtta? Kas rahajagamisega kaob vaesus? Loogikavead… Sõjalist võimekust ei määra ainult kodanike meelsus, vaid x-hetkel kättejagatav varustus, relvastus jms. Küsime siis niipidi, et kumb jõud on tugevam, kas 10000 hästi relvastatud ja varustatud sõjameest või 100 000 paljatagumikuga indiviidi, kellel ühtlasi puudub sõjalised teadmised? Võtame nt vangilaagri, kus asub tuhandeid vange, keda sunnitakse töötama ja vangilaagri reeglitele alluma tegelikult jõu abil. Jõu monopoli elluviijaid on aga tegelikkuses käputäis, jõuvahekorrad isikute lõikes täiesti erinevad, aga ikka allub suur vangide rühm väikesele grupile vangivalvuritele. Ühel poolel on olemas vahendid ja… Loe rohkem »
wpDiscuz