Peamised uppumissurmade põhjused on tänavu olnud seotud alkoholijoobes vette mineku ja järelvalveta jäänud lastega juhtunud õnnetustega. Sel aastal on kokku uppunud 55 inimest, sealhulgas kuus last, mida on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kaheksa inimese võrra rohkem. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul saab ainult igaühe kaasabil veeõnnetusi ennetada, Päästeamet seda üksi teha ei suuda. „Ka sina saad olla oma lähikonnas kangelane, takistades oma joobes sõpra vette minemast ja juhtides veekogu läheduses tähelepanu ohutusele,“ tõi Indrek Ints esile meie kõigi võimalust panustada veeõnnetuste ennetusse.
Vesi võib olla meie sõber, kui me oskame ohte varakult ja õigesti hinnata. Siiski upub igal aastal suur hulk inimesi, kes hindavad alkoholijoobes oma võimeid üle või lähevad ilma päästevarustuseta veekogule. Üksinda veekogu ääres toimetav laps võib hetkega hädaohtu sattuda. See on ainult väike loetelu sellest, millised õnnetused muutuvad igal aastal arvudeks meie statistikas.
Tänavune aasta on toonud meie statistikasse 55 uppunut (seisuga 23.09.2014). See number tähendab seda, et 55 inimese lähedased on kaotanud kellegi, keda oleks saanud päästa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on see number kaheksa inimese võrra suurem.
Märkimisväärne osa veeõnnetuste põhjustest on alkoholil. Hoolimata sellest, et inimesed teavad, mida alkohol inimese keha koordinatsiooniga teeb, upub igal aastal suur hulk inimesi. 56% inimestest, kes käesoleva aasta esimese kaheksa kuu jooksul oma elu vette jätsid, olid eelnevalt alkoholi tarvitanud – kokku 29 inimest, vanuses 24-70 eluaastat. Veekogu ääres olles tuleb veenduda, et kogu sõpruskond teab kuni peo lõpuni, kus kõik sõbrad on. Kahjuks aga viibis 40% uppunutest ehk 21 inimest veekogu ääres just seltskonnaga, neist alkoholi tarvitati 76%-l juhtudest. Kokku uppus suveperioodil 31 inimest ehk üle poolte tänavustest uppunutest, kellest kolmest kaks inimest olid eelnevalt tarvitanud ka alkoholi.
Tegelikult algab päästmine kaldalt ja juba varajasest lapsepõlvest – see on teadmiste ja oskuste omandamine, mis jäävad kogu eluks. Täna ei ole koolis läbiviidavad ujumistunnid piisavad ujumisoskuse omandamiseks. Ujuda oskamine tähendab seda, et inimene suudab vähemalt kaks minutit vee peal püsida ja 200 m ujuda ilma, et ta jalad puudutaks põhja või et ta kasutaks kõrvalisi vahendeid. Sel aastal on juhtunud õnneliku lõpuga õnnetusi, kus päästjad on toonud kummimadratsiga merele triivinud lapsed tervelt tagasi kaldale, kuid on olnud ka õnnetusi, kus kahjuks last enam päästa ei ole õnnestunud. Tänavu on uppunud juba kuus last vanuses 4-18 eluaastat. Võrreldes terve eelmise aastaga on seda ühe lapse võrra rohkem ja aasta ei ole veel läbi. Ohtlik aeg – jää tulek – on veel ees. Täiskasvanute ülesanne on selgitada oma lastele võimalikest ohtudest, hoolitseda selle eest, et vesi ei oleks nende jaoks hirmutav ja võõras, vaid koht, kus nad tunnevad end mugavalt, kuna oskavad ujuda. Meeles tuleb hoida, et lapsed on väga liikuvad ja neil tuleb kindlasti kogu aeg silm peal hoida. Kuna ka üks lühike telefonikõne võib lapsevanema tähelepanu hajutada, siis lapse turvalisuse tagamiseks soovitame ka koduaia tiigile aed ümber ehitada.
Veekogule minnes tuleb alati veenduda enda ja kaaslaste ohutuses. Tänavuse esimese poolaasta veeõnnetustes on suur osatähtsus kalastajatel ja paadiga sõitjatel. Kui kahes paadiõnnetuses kaotab kokku elu viis inimest ja ühelgi neist ei olnud seljas päästevesti, siis ei olnud nende inimeste veekogule minek kindlasti ohutu. Inimesed, eriti täiskasvanud, ei leia sageli, et veekogule minnes peaks kandma päästevarustust, ja kui seda ei tee lastele eeskuju andvad lapsevanemad, siis ei saa ju ka eeldada, et lapsed seda iseenesest mõistetavalt tulevikus teevad. Kaheksa esimese kuuga uppus kalastamise ja/või paadiõnnetuste läbi kokku 11 inimest. Päästeamet soovitab kõikidel hoolitseda selle eest, et nii endal kui ka lähedastel on veekogule minnes seljas päästevest.
Ainult igaühe kaasabil on võimalik Eestis uppumissurmasid ennetada, Päästeamet seda üksi teha ei suuda. Ka sina saad olla oma lähikonnas kangelane, takistades oma joobes sõpra vette minemast ja juhtides veekogu läheduses tähelepanu ohutusele. Sel kevadel esilinastus Päästeameti veeohutusfilm „Peata oma sõbrad“, mis tuletab meelde ja lausa joonistab silme ette veega seotud ohte. Kui sa ei ole veel seda filmi näinud, siis tee seda kindlasti ja hoolitse selle eest, et ka sinu lähedased seda vaataksid. Sellega astud sa juba olulise sammu suurendamaks enda ja oma lähedaste teadlikkust veeohutusest.