Šotimaa iseseisvusreferendumil jooksis veelahe ka perekonniti

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

shotimaa

Jah-kampaania Glasgow's. Foto: Reuters/Scanpix

Neljapäeval toimunud Šotimaa iseseisvusreferendumil saavutasid võidu iseseisvuse vastased. Iseseisvust vastustas 55 protsenti hääletanuist eraldumise pooldajate 45 protsendi vastu.

Kuigi iseseisvumise vastaste võitu on nimetatud veenvaks, oli seis ülimalt tasavägine kuni viimaste päevadeni. Alles eelmisel nädalal näitas üks arvamusküsitlus, et iseseisvuslastel on napp ülekaal.

Hääletada said kõik Šotimaal elavad inimesed rahvusest olenemata. Hääleõigust polnud aga väljaspool Šotimaad, näiteks Londonis või mujal Inglismaal elavail šotlastel.

Eri arvamusel oldi ka perekondades

Seitse aastat Šotimaal elanud, Haapsalust pärit Elen Syme ütles neljapäeva õhtul Glasgow’ lähedal asuvas väikelinnas valimisjaoskonnast tulles, et tema hääletas Šotimaa eraldumise vastu. „Pigem siiski loosungi „Koos on parem (Better Together) poolt,” ütles Syme, et eitava kampaania negatiivset tooni mahendada.

Syme rääkis, et kuigi nad olid abikaasaga jõudnud juba hulk aega tagasi järeldusele, et Ühendkuningriigi koosseisus jätkamine on Šotimaal õige otsus, hüppas mees viimasel hetkel iseseisvuslaste paati. „Temas lõi ilmselt välja tõeline šoti veri,” nentis Syme.

Syme ütles, et eri otsuste tõttu nende peres tüli küll ei tõusnud. „Arvan, et sellest olenemata, millise tulemuse häältelugemine annab, on tulemus õige, sest selle valiku on teinud ju Šotimaa elanikud,” rääkis oma elu Šotimaaga sidunud eestlanna. Samal arvamusel oli ka tema abikaasa.

Eile hommikul selgus, et neljapäevasel rahvahääletusel ütles iseseisvusele ütles „ei” 2 001 926 Šotimaal elavat inimest ja jaatavalt vastas 1 617 989. Referendumil osales 86,6 protsenti hääleõiguslikest elanikest.

East Ayrshire’i maakonnas, kus ka Syme'ide pere hääletas, oli iseseisvuse poolt 53 ning vastu 47 protsenti hääletanuist.

Hääletussedelitel oli küsimus: „Kas Šotimaa peaks olema iseseisev riik?” ning vastusevariandid „jah” ja „ei”.

„Aktsepteerin rahva otsust”

Kuigi iseseisvusreferendumi ettevalmistus ja arutelud on kestnud juba paar aastat, läks tõsiseks väitluseks lahti paari viimase nädala jooksul. Linnades olid nii Yes, Scotland-kampaania kui ka Better Together seltskonnal oma infopunktid ja aktivistid, kes temaatilisi buklette jagasid. Iseseisvuse pooldajate tunnusmärk oli Yes-kirjaga Šoti ristilipp, eitajad lehvitasid Ühendkuningriigi lippu.

Šoti pealinnas Edinburgh's saavutasid iseseisvuse vastased veenva võidu häältega 194 000 eraldumise pooldajate 124 000 vastu, Šoti suurimas valimisringkonnas Glasgow’s (kelle elanikud hoopis endid pealinlasteks peavad) võitsid iseseisvuse toetajad 195 000 häälega vastaste 170 000 vastu.

Iseseisvuse toetajad olid enamuses Glasgow’s ning tööstuslinna kahes naabermaakonnas. Šotimaa idarannikul võitsid iseseisvuslased vaid pindalalt tillukeses, kuid rahvaarvult suures Dundees.

„Oluline on öelda, et meie referendum oli kokkulepitud ja nõusoleku saanud protsess ning Šotimaa on enamuse tahtel otsustanud praegu mitte saada iseseisvaks riigiks,” ütles iseseisvuse pooldajate kampaaniat juhtinud Salmond Edinburgh's oma toetajaile. „Aktsepteerin rahva otsust ja kutsun Šotimaad järgima mind šoti rahva demokraatliku otsuse aktsepteerimisel.”

Otsustusõigust juurde

„Nüüd on aeg Ühendkuningriigil ühtsust näidata ja edasi liikuda,” ütles Briti peaminister konservatiiv David Cameron Londonis peaministri residentsi ees Downing Streetil peetud kõnes.

Valitsusjuht lubas ühtlasi täita referendumi eel antud lubaduse suurendada Šotimaa otsustusõigust. „Nii nagu šoti rahvas saab oma elukorralduse üle otsustamiseks rohkem võimu, järeldub siit, et Inglismaa, Walesi ja Põhja-Iiri rahval peab olema suurem sõnaõigus oma asjade üle,” lausus ta. „Kõik see peab toimuma paralleelselt ja samas tempos Šotimaal toimuvaga.”

Cameron, liberaaldemokraatide juht Nick Clegg ja opositsiooniliste leiboristide esimees Ed Miliband andsid referendumi eel lubaduse suurendada Šotimaa otsustusõigust maksu, kulutuste ja heaolu küsimustes.

Šotimaa iseseisvumise küsimus peaks olema nüüd lahendatud, ütles Briti valitsusse kuuluv Šotimaa asjade minister Alistair Carmichael.

„Ma loodan, et kõik pooled aktsepteerivad nüüd seda hääletust õiglasena, seaduslikuna ja otsustavana ning me oleme küsimuse lahendanud moel, mis tähendab, et me ei tule selle juurde tagasi,” teatas Carmichael avalduses.

 

Šotimaa

Šotimaa on halduslikult jagatud 32 regiooniks.

Referendumile oli end registreerinud 97 protsenti hääleõiguslikest, kelle seas on esimest korda ka 16- ja 17aastased.

Inglismaa ja Šotimaa ühendati poliitiliselt 1707. aastal. Šotimaal on märkimisväärne autonoomia.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments