Hiiumaa naine kukkus Rannarootsi keskuse kottpimedas parklas nii õnnetult, et jalg tuli kipsi panna ning kannatanul vahejuhtumi tõttu rohkem kui saja euro suurune ettenägematu kulu kanda. Valurahaks sai ta 50eurose kinkekaardi.
Ilmi Aksli tuli 28. augustil viimase laevaga Hiiumaalt, et poega Tartusse kooli viia. „Mõtlesime, et põikame Rannarootsi Selverist läbi,” meenutas Aksli.
Kui nad Selverist kella poole üheteistkümne paiku väljusid, oli keskuse ümbrus ning parkla kottpime. Pimeduses kobades ei tajunud Ilmi Aksli, et oli parkla kõnniteest pisut liiga vasakule kaldunud, ega märganud seal äärekividest serva ja aset. Ta komistas ja kukkus. „Nii õnnetult, et mu vasak jalg vajas kiiret arstlikku sekkumist,” lausus Aksli. „Mulle tulid appi juhuslikud möödakäijad, üks abielupaar, kes valmistus minema Selverisse.”
Rannarootsi Selveri juhataja Eleri Tänav ütles Lääne Elule, et on nende poe kliendi õnnetusest teadlik. „Parkla on täiesti Rannarootsi keskuse teema,” ütles Tänav ning kinnitas, et parkla oli kottpime, nii nagu Ilmi Aksli seda kirjeldas.
Rannarootsi keskuse juhataja Kätlin Sasse ütles, et parklas tõepoolest ühel õhtul valgustus ei põlenud ning õnnetuseks oli see just sel õhtul, mil inimene seal kukkus.
„See oli üks õnnetu asjaolude kokkusattumine,” lausus Sasse.
Selveri juhataja ütles, et oli Rannarootsi keskuse juhatajale juba varem märgukirja saatnud, milles palus parkla valgustuse õhtutundideks sisse lülitada. „Olime siis [augusti lõpuni] kella 23ni lahti, kuid pime parkla peletas kliendid eemale, nad ei teadnudki, et pood lahti on,” meenutas Tänav. „Nad vastasid, et valgustusaegu on muudetud, kuid nii see siiski polnud, sest õhtul, mil inimene parklas kukkus, tuled seal küll ei põlenud.”
Pimedas parklas kukkunud Ilmi Aksli sai abi ning toimetati haiglasse erakorralise meditsiini osakonda. „Olen neile toredatele inimestele väga tänulik osutatud abi eest,” rääkis Aksli.
Tehti röntgen, leiti, et murdu ei ole, aga jalg on hüppeliigesest väljas käinud. Aksli jalg pandi kipsi ja edasi Tartu poole sõit ei tulnud kõne allagi. „Mulle laenutati kargud, jalga maha panna oli keelatud,” ütles Aksli.
Tuli leida öömaja Haapsalus. „Õnneks leidsime meditsiinitöötajate kaudu lähedalasuva kodumajutuse,” meenutas Aksli.
Kange Hiiu naine otsustas järgmisel päeval kipsis jalaga Tartusse sõita. Seal sai ta kipsi ortoosi vastu vahetada ning ravimeid ja uued jalanõud osta. „Kolm numbrit suuremad, et ortoosiga jalg sisse mahuks,” nentis Aksli.
Läbirääkimised Rannarootsi keskusega kahju hüvitamiseks läksid Aksli sõnul üle kivide ja kändude.
„Me saime kliendiga kokkuleppele,” kinnitas Rannarootsi keskuse juhataja Kätlin Sasse.
Aksli lõi kokku oma otsesed kulud ja saatis need Rannarootsi keskusele – visiiditasu, karkude laenutus, majutus Haapsalus, ortoosi omaosalus, jalanõud, ravimid – kokku 105.10. „Muidugi kaotan ma rahas ka haiguslehega,” lisas Aksli.
Vastuseks sai ta 9. septembril, et teda ootab Rannarootsi keskuses 50eurone kinkekaart.
„Muidugi on see parem kui mitte midagi, aga mulle on selgelt mõista antud, et Rannarootsi keskus ei kavatsegi oma klientide turvalise liikumise eest täiel määral vastutada, ja klientide rahulolu neile korda tegelikult ei lähe,” polnud Ilmi Aksli Rannarootsi keskuse pakutuga rahul.
„Väikesevõitu rahasumma põhjendus oli, et „ostetud jalanõusid saate ju edasi kanda”! Olen nende suhtumises väga pettunud,” tõdes Ilmi Aksli.
Rannarootsi keskus pakkus kukkunud kliendile väikese valuraha. Foto: Urmas Lauri
Väljaväänatud jalg tuli kipsi panna. Foto: erakogu
Mõni inimene lihtsalt on selline, et kõigis oma hädades otsib süüdlasi mujalt. Ja mis jutt, et kui hiidlasel vaja hommikuks Tartusse jõuda, siis peab eelmisel õhtul kohale sõitma. Kui ta kl pool üksteist õhtul rannarootsi keskuses veel oli, siis kuidas ta õhtul kohal sai olla. Haapsalust Tartusse läheb minimaalselt 3h, öösel pimedaga alla 4h ei tule kuidagi välja. Ja veel kipsis jalaga hakkas järgmisel päeval sõitma, tule taevas appi. Sidurit lahutas karguga või. Selline ei tohiks üldse liikluses osaleda, potentsiaalne ohuallikas kõigile.
Eks see Rannarootsi keskus üks ikaldus ole. Poed muutuvad seal ülepäeva mingit püsivust pole ning tehnikapood puudub üldse. Kuuldavasti pidi Rademar ka otsad kokku tõmbama ja kesklinna kolima. Eks Selver hoiab seda läpimõtlematust seal püsti. Ja see parkla on pidevalt seal pime.
Tunnen kaasa. Aga! Kui ma korvapllitrennis oma jalaluu murdsin ja seejärel paariks kuuks haiguslehele sattusin, ei tulnud mulle pähegi hakata mängijalt, kelle jalale õnnetult maandusin, või võimlalt, kus trenn toimus kompensatsiooni nõudma. Vähemalt ei pöördunud proua kohtusse, kuid sellest Ameerika hullusest ei ole ka meil enam palju puudu. Elu ongi ohtlik ja ka igaühel iseendal peab see igal momendil meeles olema, mitte Euroopa Liidul, Eesti riigil, linnal ja poel. Kui on pime ja ise ka väga hästi ei näe, siis näita kasvõi telefoni pealt valgust.
Leidsid ka mida võrrelda. Kui sulle järgmisel talvel kaupluse katuseräästast jääpurikas vastu pead lendab, siis süüdistad koomast ärgates ainult ennast: miks ma küll ülespoole ei vaadanud ja miks ma üldse talvel poes käima pidin.
Selver on kaua lahti ja parkla on seal kogu aeg pime. Poleks prouaga õnnetust juhtunud, siis vist jääkski pimedaks.Absurd.
Umbes nii, et kõnnin mööda linnatänavat, komistan vastu kõnniteeäärt ja väänan jala välja. Siis pöördun kohtusse, ütlen, et oli pime ja nõuan Sukult valuraha. Arvan, et iga kohus saadab kuu peale.
Eks see Kätlinike vähe oskamatu ole, et ei suuda nii lihtsat olukorda lahendada. Nüüd on Rannarootsi keskuse maine rohkem kui 100 € eest kannatada saanud. No mida siis teha kui nutti pole.
Saagu proua terveks ja on ehmatus+valu suur küll võõras linnas kaubanduskeskuse “kokkuhoiu” nimel.
Ja teistele urisejatele – eks see rumal inimene ikka võib kole olla…ise ju aru ka ei saa, ainult siin lugedes, kui õel läänlane on.
Kaubanduskeskusel on kindlustus,proua peaks uurima mis firma sellega tegeleb ja teha sinna päring,tihti on nii,ett kindlustus maksab kliendile otse kõik kinni,nüüd aga sai hoopis kinkekaardi.Igal ettevõttel on kindlustus selliste juhtumite jaoks,mina seda asja küll nii ei jätaks.
Hämmastavalt saamatu kaubanduskeskuse juhataja! Ei suuda valgustust tagada ega reklamatsioone lahendada.
Täitsa haiged inimesed,eestlased on tõesti nagu ussid,vastikud ja õelad
“aga mina”-ikka sina ise, igakordse ostuga jätad oma rahakese mõnda poodi ja sealt rändab sealt osa rendina Rannarootsi keskusele