Kasari koolipere sel kevadel. Foto: Arvo Tarmula
Kasari kooli ootab tõenäoliselt ees sulgemine tulevast aastast, sest õpilaste arv on kahanenud üheksale, mida on vähem kui kooli pidamiseks vaja.
Et algkooli jätkusuutlikkuse piir on 12 õpilast, leppisid Lihula valla toonased kooli- ja vallajuhid kokku 2012. aastal. Alles augustis oli teada, et sel õppeaastal on Kasari koolis 12 last. Kooli direktor Maidu Leever ütles, et vahetult enne 1. septembrit lahkus koolist kolm õpilaskodu last. Kasari kooli juures tegutseb õpilaskodu, kus elab lapsi üle Eesti. Oma valla lapsi on Kasari koolis tänavu ainult viis.
Lihula valla arendusnõuniku Margus Källe sõnul on Kasari koolis käinud ka Martna valla lapsed, kuid sealtpoolt ei tule kooli enam kedagi.
„Selle õppeaasta lõpuni kool jätkab. Suure tõenäosusega peab vallavolikogu tegema sulgemisotsuse, sest laste arv ei ulatu jätkusuutlikkusele ligilähedalegi,” ütles Lihula vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld.
Kooli sulgemisele viitab ka tõik, et valla arengukavast on kavas välja jätta Kasari koolihoone, staadioni ja võimla remont, mis seni olid seal sees.
Kastepõllu sõnul ei kata riik koolile tehtavaid kulutusi, peale tuleb maksta ka õpilaskodule, sest riigi makstavast pearahast ei piisa selle ülalpidamiseks. Üldse peaks vald koolile Kastepõllu sõnul peale maksma 50 000 eurot aastas, ja valla eelarves sellist raha ei ole.
Kasari õpilaskodus on tegelikult üheksa riiklikult rahastatavat kohta, millest kolm on tänavu tühjad.
Leeveri sõnul ei kiirusta kohalikud omavalitsused õppeaasta alguses oma probleemseid lapsi õpilaskodudesse suunama, et mitte pearahast ilma jääda.
Ka on kohalikud omavalitsused altid õpilaskodudesse suunama pigem 7.–9. klassi õpilasi, sest nendega on oma koolis keerulisem hakkama saada. Kasari õpilaskodu on 1.–6. klassi õpilastele.
Kastepõld ütles, et kohalik omavalitsus on üritanud õpilaskodu laiendada, aga omavalitsused püüavad probleemsete lastega ise hakkama saada. Laiendamisest ei ole huvitatud ka riik.
„Üle Eesti on 700 õpilaskodu kohta, mida riik rahastab, ja sellest üle ei minda,” ütles Kastepõld.
Küsimusele, mis saab Kasari kooli majast, vastas Kastepõld, et on ideid: tühjaks maja ei jää. Kõneks on olnud näiteks Lõuna-Läänemaa tervishoiu ja sotsiaalhoolekande keskuse laiendamine Kasarisse.
„Aga see ei ole kivisse raiutud,” ütles Källe.
Leeveri sõnul ei tule sulgemine üllatusena. „Oleme arvestanud, et varem või hiljem see tuleb. Kuigi kooli ei saa vaadata kui äriettevõtet, on selge, et vallas kolme kooli pidada ei ole mõistlik,” ütles Leever.
Kasari koolis töötab 11 inimest, neist kuus on õpetajad.
Esimese katse Kasari kool kinni panna tegi kohalik omavalitsus kolm aastat tagasi, kui vallavolikogu otsustas sulgeda Kasari, Metsküla ja Tuudi kooli. Toona võeti eelnõu tagasi. Tuudi kool suleti 2012. aastal.
Sama aasta sügisest muudeti Kasari põhikool algkooliks.
Vastus Ka koh.- Kas on öelda ka midagi peale selle ,et teiste kommentaar ei meeldi ?!
Kuigi koolitee ilmselt pikeneb lastel, aga tõele au andes, pole ikka nagu päris kool sellise õpilaste arvuga. Kahju lastest. Ka kollektiivis hakkama saamist tuleb õppida ja selleks ongi samuti kool.
õieti ka ,et sulgevad,Metsküla tuleks ka veel kinni panna siis on ok
pole ju mõtet raha raisata
Tuudi suleti kui õpilaste arv oli 11 ja Tuudile äsja kolinud lastega peret siis ei arvestatudki, miks nüüd Kasarit 9 lapsega veel lahti hoitakse, kui 12 oli norm?
nii kurb:(
Eelmisel korral oli koolide sulgemise vastane kes?- õige , Kastepõld ise ! Nüüd vöimu juures olles tuleb teha otsus mis on juba hulga raha magama pannud.
Sa “kohalik” oled ikka pea peale kukkunud!