Laupäeval, 6. septembril avati Põõsaspea rannas pidulikult mälestusmärk 1951. aasta 2. septembri õhtupimeduses seal maabunud ja sellele järgnenud lahingus hukkunud Rootsist tulnud neljale eestlastest luurajale.
Mälestusmärgi püstitaja Hugo Tõrsi sõnul jäi ta tseremooniaga rahule. „Ilus ja tasakaalukas,“ ütles ta avamise kohta. Tõrs ütles, et avamisel võis inimesi olla 40-50 ringis. Kohalikelt Tõrs väga olulist uut infot teada ei saanud. „Üks Nõva mees rääkis, et lahingupaugud olid kostnud Nõvani välja,“ lausus Tõrs.
"Väga liigutav avamine oli,” vahendas Läänemaa muinsuskaitseinspektor Kalli Pets muljeid mälestuskivi avamiselt. Muinsuskaitseinspektori hinnangul on tore kui inimesed ette võttavad ja minevikus toimunut meeles peavad.
Mälestuskiviks valitud põllukivi pandi paika juba juuli viimastel päevadel ning on Tõrsi kinnitusel kohalikku Noarootsi päritolu. Kivile kinnitatud mälestusplaat, mis tehti valmis Saaremaal, seati üles 20. augustil.
Avamisel pidas loengu Eesti Mälu Instituudi teadur Meelis Saueauk. „Tema andis ilusa ülevaate ajaloolisest kontekstist. Mis aasta oli 1951 ja miks need mehed olid valmis tulema. Praegu paljud mõtlevad, et näed, kus olid rumalad inimesed. Selleks, et nende meeste motiive mõista ja aru saada, miks me praegu teistmoodi mõtleme, oli see loeng väga hea,“ ütles Tõrs.
Tõrsi sõnul ei ole töö sündmuse jäädvustamiseks veel lõppenud. „Nüüd on vaja sinna panna veel infostend,“ lausus Tõrs. Infostendi jaoks plaanib Tõrs koguda veel täiendavat informatsiooni. „Tahaks panna selle maikuuks paika,“ lisas ta.
Tõrs loodab infot saada ka Rootsist, kuid mida sealt tulemas on, pole selge. „Rääkisin Saueauguga, et kuna tegemist oli Inglise-Rootsi ühisoperatsiooniga, siis on võib-olla luurearhiivid pikemat aega kinni,“ ütles Tõrs.
Tõrsi sõnul on 1951. aasta 2. septembri sündmuste kohta liikvel palju müüte. „Müüt Kozlovi rollist on muidugi kukkunud. Kozlov ei olnud mingisugne vapper võitlja, vaid üks agar ohvitser, kes sai surma. See on enam-vähem kindel,“ ütles Tõrs.
Põõsaspea rannas langenud luurajateks olid Lembit Ustel, Aksel Pors, Friedrich-Priidu Põld ja keegi Kreumsi nime kandnud mees. Mälestuskivi püstitanud Hugo Tõrsil on nendega isiklik side – luuregrupi komandör Lembit Ustel oli Tõrsi onu.
Fotod. Arvo Tarmula
