Kümme aastat tagasi 20. augusti keskpäeval Lihula kalmistul tuhandete osavõtjate juuresolekul avatud teises maailmasõjas Eesti vabaduse eest võidelnute mälestusmärk muutus kohe Lääne–Eesti külastatavaimaks vaatamisväärsuseks.
„Bussitäite kaupa turiste ja muidu uudishimulikke suundub Lihula uuele kalmistule, kus paksu verd tekitanud saksa mundris sõduritega mälestusmärk vaatab tõtt viisnurgaga hauamonumendiga. Falcki Lihula ekipaaži liige turvamees Arvo ütles, et juba esimesel õhtul pärast avamist jõudis mälestusmärki uudistamas käia paarsada inimest,” kirjutas Lääne Elu 24. augustil 2004.
Et mälestusmärki ähvardati hävitada, palkas Lihula vallavalitsus Falcki turvamehed monumenti valvama. Ausamba pidulik avamine osutus ebaseaduslikuks ürituseks, sest politsei oli selle ürituse ära keelanud ja algatas hiljem väärteomenetluse.
Tollane peaminister Juhan Parts (Res Publica) oli kategooriliselt Lihulasse teises maailmasõjas hukkunud sõjameeste mälestusmärgi püstitamise vastu.
Parts ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eestis on pulli ja provokatsiooni tegemise aeg möödas. Partsi sõnul ei puuduta Saksa mundriga ausammas, mis on üles pandud Euroopa vabaduse kaitseks, kuidagi ei Eesti ajalugu ega Eesti rahva kannatusi.
Lihula tollane vallavanem Tiit Madisson ütles Lääne Elule, et „Parts teeb ise pulli, kui ta nii räägib”, ja soovitas peaministril tutvuda Eesti ajalooga: „Siis on mõistetav, miks 70 000 Saksa mundris eestlast sõdis nii meeleheitlikult bolševistliku terrorivõimu taaskehtestamise vastu.”
Madissoni sõnul ei ole samba bareljeefil SS–sümboolikat.
Mälestusmärgi esialgsel tahvlil olnud tekst „Kõigile Eesti sõjameestele, kes II vabadussõjas langesid kodumaa ja vaba Euroopa eest 1940–1945” asendati uue tekstiga: „Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel”.
Lihulasse jõudis mälestusmärk juba juunis, läbirääkimised samba püstitamiseks käisid Madissoni sõnul mitu kuud. Saksa mundris mees sai viisnurgaga tõtt vaadata peaaegu kaks nädalat.
Neljapäeva, 2. septembri õhtu kella kaheksa paiku oli Lihula kalmistu ääres näha igat sorti politseisõidukeid. Mälestussamba juurde oli kogunenud mõnikümmend inimest, sh Läänemaa paremäärmuslaste organisatsiooni EPO liikmeid. Neile oli telefonitsi teatatud, et mälestuskivi tahetakse maha võtta, kirjutab 4. septembri Lääne Elu.
Politsei palus rahval surnuaialt lahkuda, EPOlastel kästi võtta mälestusmärgi jalamilt pärjad. Kuni politsei sulges kaugemaid juurdepääsuteid, kogunes rahvast aina juurde: mehi, naisi, lapsi ja vanureid; silma järgi mitusada inimest. Samuti tuli juurde politseinikke.
Täismahus artilkit saab lugeda 4. septembri Lääne Elust.
Fotod: Arvo Tarmula
