Noarootsi vald eristub positiivselt teistest Läänemaa omvalitsustest – seal on külasildid olemas. Foto: Aivar Õepa.
Läänemaal ringi sõites algab ja lõpeb nii mõnigi küla, ilma et läbisõitja sellest aru saaks – külasildid on puudu.
Läänemaa vallajuhid tunnistavad, et külasiltidega on lood halvad. Mitu neist ütleb, et külasildid on peaaegu kõik puudu. Ainus vallajuht, kelle vallas on kõigil küladel sildid, on Noarootsi vallavanem Triin Lepp.
Martnas eelistati teedesilte
Üks siltideta valdu on Martna. Vallavanem Tiiu Aaviku sõnul on Martna vallas sildistatud vaid Martna ja Rõude, kuhu on paigaldanud sildid maanteeamet.
Ülejäänud siltide puudumise põhjus on Aaviku sõnul rahas.
Aavik ütles, et ühendus Terra Maritima, kuhu kuulub kuus valda – Martna, Lihula, Ridala, Hanila, Koonga ja Varbla –, arutas mõni aeg tagasi külasiltide paigaldamist, kuid toona oli neile tundunud mõistlikum paigaldada hoopis teede sildid.
„Neist on rohkem kasu kui külasiltidest, kui kedagi külla kutsuda või teed juhatada,” ütles Aavik.
Külasildid on puudu 32l külal ning Aaviku sõnul täidavad nende rolli bussipeatused. „Kui peab võõras kohas liiklema, on bussipeatused väga tänuväärsed,” ütles ta.
Sildid vaid suure maantee ääres
Ka Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus tõdes, et siltidega on lood viletsad. „Varem ei kulutatud sellele raha,” ütles ta.
Lõhmuse sõnul on sildistatud need külad, mille piir jääb Tallinna–Haapsalu maanteele, sest seal on maanteeamet teed parandades silte lisanud.
Lääne-Nigulas on peale külasiltide puudu ka kohalike teede sildid. Lõhmuse sõnul tuleb siltide arv kokku üle 100, sest neil on 37 küla ja igaühele on vaja kolme või nelja silti.
„Üldiselt on lugu nukker, kuid paari aasta pärast peaks asi korda saama,” ütles Lõhmus.
Seda, et siltidega on halvasti, ütleb ka Nõva vallavanem Deiw Rahumägi.
Nõva vallas on osal küladel sildid ja osal ei ole. Kui palju neid puudu on, vallavanem ei tea.
„Siiani on olnud külade sildistamisest tähtsamaid projekte. Seda peaks aga kindlasti tegema,” ütles Rahumägi.
„Vaatame juba tuleva aasta eelarvet, kas sellest saab sildiprobleemi lahendada,” ütles Rahumägi. „Kui külal on silt, on küla olemas.”
Külarahvas näitab initsiatiivi
Nõval on mõne küla rahvas omal algatusel sildi paigaldanud. „Aga siis on maanteeamet kurjaks saanud, sest tal on oma reeglid, kuidas neid panna,” ütles Rahumägi.
Nõva vallaga ühtmoodi on kohalikud oma külasid sildistanud ka Kullamaa vallas. Vallavanem Jüri Oti sõnul on vallas olukord kontrolli all: sildistatud on pooled külad. Raha on selleks saadud eri programmidest.
„Oleme võtnud südameasjaks, et külad ja kultuuripärandiga seotud objektid oleksid sildistatud,” ütles Ott. „Et inimene, kes meie juurde satub, teaks, kus ta on.”
Oti sõnul seisab Kullamaa vallas praegu kõik rahapuuduse taga. Kui programmidest uuesti raha saadakse, jätkab vallavalitsus külade ja kultuuripärandiga seotud objektide sildistamist.
Ridala vallavanem Toomas Schmidt ütles, et paari aasta eest sildistas Ridala oma külasid Terra Maritima toetusel, kuid silte on veel juurde vaja.
Kui palju täpselt puudu on, jäi Schmidt vastuse võlgu. Aga umbes kaks kolmandikku siltidest on tema sõnul olemas ja plaanis on neid tulevikus veel lisada.
Sildid on vale koha peal
Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et seis vallas on nii ja naa: silte on, kuid paljud ei ole õige koha peal.
„Küla on territoriaalne üksus, mis ei alga mitte äärmisest majast, vaid äärmisest maatükist. Maanteeamet on aga kunagi paigaldanud sildid nii, et jälgitud on hoonestust, mitte administratiivset piiri,” rääkis Peksar.
„On olnud juttu, et ükskord tuleb lisada külapiiridele puuduvad sildid ja need, mis on valesti paigutatud, panna õigesse kohta,” rääkis Peksar.
Hanila vallavanema sõnul saab sildistamise päevakorrale võtta siis, kui projektiraha hakkab taas liikuma, mis juhtub järgmisel või ülejärgmisel aastal.
Ka Lihula vald on vallavanem Varje Ojala-Toosi sõnul paigaldanud Lihula vallas 2004. aastal projekti raames küladele sildid.
„Lihula vallas on silte, aga nendega ei tohi üle pingutada. Need maksavad ja nende hooldus maksab,” ütles valla arendusnõunik Margus Källe.
Källe lisas, et järgmisel aastal on kavas silte juurde paigaldada, sest asustus on muutunud ning mõned külad on saanud tagasi algupärase nime.
Maanteeamet peab sildid kooskõlastama
„Silti ei tohi panna mitte sinna, kus tundub ilus, vaid tuleb maanteeametiga kooskõlastada liiklusohutust arvestades,” ütles Källe.
Kui palju Lihula vallas silte puudu on, ei osanud arendusnõunik öelda – kõik kohad tuleks kaardilt üle vaadata ja maanteeameti esindajaga läbi käia. Esimeses järjekorras oleks Lihula vallal vaja kümmekond silti, kuid Källe sõnul ei ole nende paigaldamine esimese järgu tähtsusega asi.
Maanteeameti Haapsalu osakonna liikluskorralduse peaspetsialisti Jüri Tulveri sõnul paneb maanteeamet kõigile remonditavaile riigimaanteedele külasildid. Vallateedele siltide saamiseks tuleb omavalitsusel teha taotlus, seejärel paigaldab maanteeamet sildi teeseaduse alusel.
Väljaspool asulat peab siltide vahe olema vähemalt 50 ja asulas 20 meetrit. Tulveri sõnul ei pea silt asuma mitte sentimeetri pealt õiges kohas, vaid andma liiklejale aimu, kuskohas ta asub.