Foto: Urmas Lauri
Sigade Aafrika katku kiire levik lõunapoolsetes naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas on tekitanud küsimusi ka inimestes, kes ei ole igapäevaselt elu- või töökoha tõttu seapidamisega kuidagi seotud ja seafarmi ei külasta. Sellised inimesed ei kanna kõigi eelduste kohaselt taudi edasi. Siiski on oluline meeles pidada mõned lihtsad asjad, millega saad kaasa aidata, et viirus edasi ei kanduks.
- Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab kodu- ja metssigu. Kuid kõik inimesed võivad olla viiruse edasikandjaks.
- Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
- Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi. Suuremat ohtu kujutavad endast isikud, kes külastavad naaberriigis sugulasi ja tuttavaid või käivad seal turul või laadal ja toovad kaasa kohalikku kuumtöötlemata sealiha ja -tooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, on see otsese ohu allikas seakatku viiruse levikuks. Seega ei ole soovitav tuua reisilt kaasa loomseid saadusi, eriti värsket liha ja kõrvalsaadusi. Vältida tuleks teadmata päritolu sealiha ostmist turgudel piirialadel.
- Hoia seafarmidest eemale! Kui olete viibinud teises riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud, tuleks hoida eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võite olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
- Surnud või haiged loomad metsas. Kui leiad metsast surnud metssea, tuleks helistada kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või VTA vihjetelefonil 605 4750. Peale looduses ja metsas viibimist tuleks puhastada oma riided ja jalanõud (juhul, kui tekib kahtlus, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega) .
Ajaloost on teada juhtumeid, kus suured loomataudid on saanud alguse tavakodanike mõtlematust käitumisest. Näiteks võib tuua suu- ja sõrataudi, mis jõudis Inglismaale tõenäoliselt ühe eraisiku pagasis. Vastutustundliku käitumisega saame aidata ära hoida suurt majanduslikku kahju Eesti seakasvatusele.
Ago Pärtel, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor
Vaata lisaks: Keda ohustab seakatk?
Korduma kippuvad küsimused sigade Aafika katku veebilehel.
Maakondade veterinaarkeskuste kontaktid