PKC Eesti Haapsalu tehas. Foto: Urmas Lauri
Neljapäeval teatas Haapsalu juhtmetehase omanikfirma PKC Helsingi börsile, et suleb aasta lõpuks tehase. Tööta jääb üle 300 läänlase.
PKC grupi tütarfirmale PKC Eesti kuuluvas Haapsalu tehases koostab autode juhtmeköidiseid 347 töötajat. Neist kuni 120 saab soovi korral jätkata töötamist PKC Keila tehases, ülejäänud peavad endale otsima aasta lõpuks uue töö.
Haapsalu tehase sulgemine on osa PKC ümberstruktureerimisprogrammist. „Taustal on muutused üleilmses majanduses ja klientide ostukäitumises,” selgitas PKC finantsjuht Juha Torniainen.
Lihtsustatult tähendab see, et PKC üritab tootmiskulusid vähendada. Euroopa tootmine koondatakse kõige suuremaisse ja moodsamaisse tehastesse Leedus ja Serbias. Peale Haapsalu suleb uksed ka Sosnowieci tehas Poolas, kus on tööl 550 inimest.
Osa Haapsalu tootmisliine viiakse PKC Keila tehasesse, kuhu PKC kogub Torniaineni sõnul uute toodete introdutseerimise alase tegevuse oma Euroopa ja Ameerika tehastest. Koos liinidega saab seal tööd ka 100–120 Haapsalu tehase töötajat. „Küsimus ei olnud mitte ainult tööjõukulus ja tööjõu saadavuses Haapsalus. Küsimus on suuremas pildis, mudeli muutuses, mille tingis ostjate muutunud käitumine," rääkis Torniainen.
„Juhtmeköidiste valmistamine on igal pool väga tööjõumahukas,” nentis Torniainen.
Haapsalu tehase töötajaid hakatakse järk-järgult koondama septembrist, tehas suleb lõplikult uksed aasta lõpus. Et kergendada endistel töötajatel töö leidmist, kavandab PKC Eesti koos töötukassaga nõustamisprogrammi. Esmaspäeval tuleb tehasesse eraldi töötukassa nõustaja.
„PKC Eesti otsib kõiki võimalusi, et tehase sulgemine sujuks võimalikult valutult,” ütles Torniainen.
Koondatavate koguarv oleneb sellest, kui palju tehase töötajaid avaldab soovi hakata tööl käima Keilas.
PKC Haapsalu tehas on linna suurim maksumaksja. Linn kaotab tehase sulgemisega finantsjuhi Martin Schwindti sõnul 220 000 eurot maksutulu aastas.
„2013 prognoosisime linnaeelarves tulumaksu kasvuks just sellise summa,” ütles Schwindt. „Tuleval aastal jääb see ära.”
Iseloomustades, mida 220 000 eurot linnale tähendab, nimetas Schwindt, et ühe lasteaia ülapidamiseks kulub 350 0000 eurot.
Haapsalus on 4550 maksumaksjat, neist 210 ehk 4,6% töötab PKCs. Suuruselt järgmine maksumaksja on ligi 200 töötajaga Nurme vabrik, järgnevad Läänemaa ja neuroloogiahaigla, lisas Schwindt.
Majandusministri Urve Palo sõnul on suure tööandja lahkumine piirkonnast väga kurb ja ootamatu uudis. „See seab raskustesse paljud pered, kuid ka Haapsalu linna ja lähivaldade tulubaasi,” ütles ta.
„Väliskapitalile kuuluva ja maaregioonis tegutseva tööstusettevõtte sulgemine seab meid taas küsimuse ette, kas poleks aeg üle vaadata Eesti põhimõtted teatud juhtumitel maksuerisuste võimaldamisel,” ütles Palo
„Nüüd on mõnele ehk suuremat lisandväärtust tootvale tööstusettevõttele avanenud võimalus see tühjaks jäänud koht hõivata – hulk vabu töökäsi on ootamas,” rääkis minister. „Soovitan Haapsalu linnavalitsusel ja EASi rahvusvahelistumise divisjonil siin kindlasti tihedalt koostööd teha.”
Mida siin veel Keilasse viia on. Kõik juba Leedumaale viidut. Seal on veel tööjõudu, kes on nõus 1 euri eest tunnis tööd tegema. Meie töölised aga lähevad Soome ja Rootsi ja Austraaliasse. Haapsalus pole tööjõudu alampalga eest tööd vehkima. Aga Soomes koristaja palga eest teeks küll PKC-s tööd. Mis sest, et vaid 1500 euri, aga ajaks asja ära ja ka tööjõu järjekord lookleks ukse taga Tööstuse tänaval.