Statistikaameti andmetel langesid hinnad juulis kuuga 0,2 protsenti ning aastases võrdluses ulatus hinnalangus 0,4 protsendini, kirjutab fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Inflatsioon hakkas selle aasta alguses kiirelt aeglustuma ning juunis pöördusid hinnad langusesse. Hinnasurvete taandumise taga on odavnenud importkaubad, mis moodustavad majapidamiste tarbimiskorvist olulise osa. Lisaks mõjutas hindu madalast börsihinnast tingitud elektri odavnemine, mis oli peapõhjuseks hindade juunikuisel langusesse pöördumisel.
Juulis oli peamine hinnataseme mõjutaja toiduainete odavnemine. Toiduhinnad on välisturgudel alanenud ning see avaldub ka siinsetes hindades. Suuremal määral on soodsate ilmastikuolude tõttu odavnenud aiasaadused. Köögivili oli juulis 23 protsenti odavam kui aasta tagasi. Lisaks võib välja tuua üürihindade tõusu ning riietuse ja jalatsite tavapärasest suuremad hooajalised allahindlused.
Praegune hindade langus hõlmab peamiselt toitu ja eluaset ehk tähendab inimeste sundkulutuste vähenemist. Seevastu teenuste hinnatõus on kiire palgakasvu toel jätkumas. Tööstuskaupade hinnatõus on sel aastal pidurdunud, mille üks põhjus on euro tugevnemine aasta esimesel poolel.
Euroala inflatsioon alanes juulis esialgsel hinnangul energiahindade languse tõttu 0,4 protsendini. Eesti inflatsiooni võrdlemisel euroalaga kasutatakse harmoneeritud tarbijahinnaindeksit (THHI), mis võtab arvesse ka turistide kulutused. Hinnanguliselt võis Eesti THHI ulatuda juulis 0,1–0,2 protsendini. Seega oli Eesti inflatsioon mõnevõrra madalam kui euroalal.
Kristjan Pungas, fiskaalpoliitika osakonna analüütik