Ilveste arvukus on terves Eestis drastiliselt vähenenud, nii et ilvesekahju on muutunud üliharuldaseks. Foto: www.tunturisusi.com
Eestis on ilvese arvukus tugevalt langenud ja teadlased soovitavad see suurkiskja eeloleval hooajal küttimata jätta, samas kõige suurema arvukusega on metsssead ja kährikud, selgub keskkonnaagentuuris valminud ulukite arvukuse ülevaatest.
Jahimeeste kogutud ning keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna poolt analüüsitud seireandmete kohaselt on ilvese arvukus kõige enam langenud ja seetõttu võiks ilvest üldse mitte küttida või siis küttida vaid eelmise aastaga sarnases väga väikeses mahus, teatas neljapäeval BNS-ile agentuuri pressiesindaja. Möödunud hooajal kütiti Eestis 16 ilvest, samas ülemöödunud hooajal lasid jahimehed 87 ilvest.
"Värskest aruandest selgub, et arvukusega uhkeldavad ennekõike metssead ja kährikud. Kosuma on hakanud ka paari aasta taguste lumerohkete talvede käes kannatada saanud metskitseasurkond. Veel on tõusnud tuhkru, mägra, hall- ja valgejäneste arvukus. Aasta uustulnuk-uluk Eestis on šaakal," teatas pressiesindaja.
Agentuuri teatel püsib soovitud languses põtrade ning saari asustavate punahirvede arvukus, kuid languse kiirust tuleb vähendada, et vältida asurkondade jätkusuutlikkuse ohtusattumist. Möödunud hooajal lasid jahimehed Eestis 6490 põtra, 2012. aastal oli kütitud põtrade arv aga 5100.
2013. aasta looma tiitliga pärjatud hundi arvukus on kerges langustrendis, olles madalam kui 2012. aastal. Nende pesakondade arv võiks lähiaastail jääda 20 piirimaile. Möödunud hooajal kütiti Eestis 78 hunti, ülemöödunud hooajal aga 80 hunti.
Langustrendi on täheldatud ka karu arvukuses, mistõttu peaks küttima eelmise aastaga sarnases tagasihoidlikus mahus. Möödunud hooajal kütiti Eestis 37 karu, ülemöödunud hooajal aga 55.
Tänavusest aruandest joonistub selgelt välja soovitus küttida ulukeid sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule. Selle hõlbustamiseks tuleks moodustada jahipiirkondade grupid, mida edaspidi võiks vaadelda kui ohjamispiirkondi. Ettepanek puudutab esmalt küll põtra, kuid on rakendatav ka teiste liikide puhul.
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on tegemist väga olulise dokumendiga, mille alusel toimub ulukite arvukuse reguleerimine. "Jahimeestele on see dokument ka tagasisideks aasta jooksul kogutud andmetele ja annab tunnistust sellest, et andmeid ei koguta niisama, vaid need on ka sisendiks ulukiseire aruandele ja küttimissoovitustele. Seetõttu on äärmiselt oluline, et jahimeeste poolt kogutud andmed oleksid tõesed ja et neid oleks piisavas mahus, sest ainult siis saab teha õigeid järeldusi," lausus Korts.
EJS tegevjuhi sõnul on jahimehed nõus aruandes toodud arvamusega, et peaks olema ettevaatlik põdraarvukuse edasise allaviimisega. "Jahiseadus on sama mis eelmisel hooajalgi ja jahimeestel on endiselt kartus kõrgete kahjunõuete maksmise ees, mis omakorda survestab küttimismahtude tõstmist. Siin on väga oluline tihe koostöö jahimeeste ja ulukiseirajate vahel. Samuti tuleb väga täpselt jälgida teiste sõraliste asurkondade seisundeid, sest sellega on omakorda seotud näiteks suurkiskjad," selgitas Korts. "Ulukiseirajad on teinud enda väikese staffiga ära väga suure töö. Teadustööd ja töötajaid peaks olema senisest veelgi enam, see tõstaks tunduvalt meie looduskasutuse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust," lisas ta.
