Täna pärastlõunal toimus Nõva vallamajas Nõva sadama eskiisi avalik arutelu, kus tutvustati plaani, mille järgi peaks kahe aasta pärast valmis saama eurorahade eest taastatud väikesadam.
Eskiis mida tutvustati ei ole planeeringu lõplik variant ning kokku tuldi selleks, et kuulda saada mida vallarahvas projektist arvab. Osalejate seas olid Nõva valla ja Lääne maavalitsuse esindajad, kaks ASi Kobras maastikuarhitekti-planeerijat, kes olid eskiisi koostanud ning lisaks käputäis kohalikku rahvast. Sadama praegust omanikku ja planeeringu algatajat Kekkilä Eesti OÜ-d kohal ei olnud.
Maastikuarhitekt Kristofer Soopi sõnul on sadam planeeritud väikesadamana, mis teenindaks 2,5-24m aluseid. Plaanis on seninse kai rekonstrueerimine. Kai juurde rajatakse paatide vettelaskmiseks ka slipp.
Kohalikud kalurid toonitasid, et probleemiks on laineid peatava muuli puudumine. Planeerijad lubasid seda ettepanekut arvesse võtta, kuid hoiatasid, et kuna tegemist on Natura alaga, siis võib selline oluline muutus kaasa tuua keskkonnamõju hindamise.
Sadamas peaks asuma ka sadamahoone, mis võiks esialgsete arvutuste järgi olla kuni 400m2 pindalaga. Nõva vallavanem Deiw Rahumägi leidis, et sadamahoones võiksid lisaks sadamakapteni tööruumidele ja väiksele kauplusele asuda ka kohalike kalurite jaoks mõeldud boksid. "Seal võiksid nad hoida näiteks oma rõivaid ning päästevarustust," pakkus Rahumägi.
Rahumägi lootis, et ruumi jätkuks seal ehk 15 kalurile. "Iga boks võiks olla ehk meeter korda poolteist," arvas Rahumägi.
Külalistetubasid sadamahoonesse ei tule. "Seda funktsiooni pole sinna vaja, sest majutusvõimalusi on meil ümbruskonnas piisavalt," ütles Rahumägi
Vallavanem Rahumägi käis välja arutelu põnevaima idee. "Tallinnast on käinud astronoomiainimesed meile rääkimas, et Nõva on Eesti väikseima valgusreostusega vald. Kas oleks võimalik mingisuguse vaateplatvormi rajamine sadamahoone külge?" uuris Rahumägi planeerijatelt. AS Kobras esindajad selles küsimuses kindlat vastust veel öelda ei osanud.
Kristofer Soopi sõnul oleks parkimisvõimalustest rääkides parim variant see, kui parkimisala asuks krundi servas, sest see aitaks piirduda parkla puhul võimalikult väikse ehitusmahuga. Sadama juurde on planeeritud ka väike tankimisala, kus saaksid tankida ka kohalikud elanikud.
Avalik sadamaala moodustab kõigest ühe osa eskiisist. Lisaks sellele planeeritakse ka tervet rida elamukrunte ning erineva suurusega ärimaa kinnistuid. Nende lõplik suurus ja asend selgub hiljem. Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Liis Moor soovitas vallal elamute vööndis varakult kaasata neid kohalikke, kelle vaadet uued ehitised mõjutavad. "Vaielge ennem asjad ära, sest muidu saate hiljem palju kaebakirju. Hoonestusalad võiksid olla ka veidi konkreetsemad," soovitas Moor.
Deiw Rahumäe sõnul käivad praegu läbirääkimised sadamaala omanikuga. "Kõige parem oleks see maa vallale saada, kuid võimalik on ka pikaajaline rendileping," ütles Rahumägi. Euroopa Liidu rahastusprojekti kirjutaks kalurite MTÜ, mis peaks idee järgi sadamas edaspidi toimetama hakkama.
Mis saab siis, kui eurorahasid ei saada? "B-varianti ei ole," kommenteeris Rahumägi rahastamisvõimalusi.
Kohtumise lõpus otsustati, et täna püstitatud teemade üle arutletakse vallas paari nädala jooksul ning 1. juulil antakse uuesti planeerijatele tagasisidet.
Fotod: Arvo Tarmula
Huvitav teemaarendus. Muidugi tore kui sadam korda saaks, aga eraomandisse valla poolt planeeringut teha ja lubadusi jagada…. Libe teema