Pangadirektor Ulla Ilisson tunnistas „Ringvaates“ kommunikatsiooniprobleeme

"Ringvaatel" on oma pesa ka Facebookis. Foto: Ekraanipilt

Eilses ETV saates „Ringvaade“ selgitas Swedbanki jaepanganduse tegevdirektor Ulla Ilisson, miks panga Haapsalu kontoris sularahatehingute lõpetamine on skandaaliks paisunud.

„Tõepoolest, 9. juunist alates Haapsalu Swedbanki kontoris enam sularaha tehinguid teha ei saa ja inimesed on pahased ja kurjad ja neile tundub, et pank ahistab neid,“ ütles saatejuht Grete Lõbu.

Saatejuht Marko Reikop: See on viimaste aegade üks selline avalikkussuhete suurim fopaa, mis Swedbank praegu teinud on. Panete pangakontori kinni! Vähe sellest, et hakata kohe asju leevendama ja sõbralikumaks tegema, juhtub siis teie Lääne piirkonna direktor Egon Jekabson veel ülbitsema ka ja ütleb Haapsalule, et mitu lennukit teil õhku tõuseb, mitu kruiisilaeva väljub. No pankasid niikuinii süüdistatakse ülbuses, te olete üsna ülbed ja siis näitate välja, et oletegi ja teid tegelikult inimesed absoluutselt ei huvita. Ainus huvi on: kust saaks rohkem raha teenida.

Swedbanki jaepanganduse tegevdirektor Ulla Ilissson: Noh, ma arvan, et see sissejuhatus oli selline väga mahlakas. Ma möönan seda, et vaatamata sellele, mispidi me kommunikeerime, alati on võimalik kommunikatsiooni teha veidike selgemalt ja paremini. Et nagu siin ka sissejuhatavas osas oli väga hea näide – te kasutasite terminit, et me paneme pangakontori kinni või sularaha kättseaadavus väheneb. Tegelikult olukord on mõneti teistsugune.

Ma arvan, et kui vaadata sellist suuremat pilti, mis on siin üldse toimunud Eestis viimase viie-kümne aasta jooksul, siis inimesed ei käi pangakontoris. See tundub uskumatuna, eriti selle uudise valguses, mis praegu meedias levib. Meil on viimastel aastatel kaks korda vähem kliente kontoris käimas.

Mis puudutab Haapsalu kontorit, siis seal on täpselt samasugune trend. Ja aina rohkem tullakse tegelikult panka nõu küsima. Siis, kui laenu võetakse, liisingut taotletakse.

Sularahatehingud, mis on sellised väga lihtsad teenused, on juba kolinud elektroonilistesse kanalitesse. 98 protsenti kõikidest sularahatehingutest tehakse täna tegelikult elektrooniliselt, masinates. Ja Haapsalus on see protsent isegi 99.

Kui rääkida numbritest, siis me oleme tuvastanud, et meil on 36 eraisikut, kes siis käivad igakuiselt meil Haapsalu kontoris sularahaga toimetamas. Nendest 28 on eakamad. Ja samapalju on umbes ettevõtteid, kes on teinud sularaha sissemakseid kontoris.

Tegelikult on alternatiivina olemas masinad, mis on tegelikult pidevalt kättesaadavad ja mis on ka odavamad klientide jaoks.

Oleme viimastel aastatel kliente väga palju õpetanud, eriti just eakamaid, kes võib-olla ei ole neid uusi maksevahendeid omaks võtnud. Meil on selleks olemas eraldi ametikoht kontoris ja see amertikoht ka jääb, kuivõrd me ei pane kontorit kinni, kes siis tegelikult õpetab neid inimesi ja juhendab neid arvutis, et saaks teha ülekannet või näitab automaadis. Kui keegi tõesti teeb esimest korda sularaha sissemakset läbi automaadi või võtab sealt raha välja, et siis tegelikult seda saab teha kõike ka juhendatult.

Marko Reikop: Nii. Aga me jätkame siit juttu. „Aktuaalne kaamera“ käis 27. mail Haapsalus kohapeal uurimas, et mida inimesed arvavad sellest, et sularahaga seal Haapsalu kontoris tulevikus tehinguid teha ei saa. 7. juunist siis.

Reporter Toomas Pott: Swedbanki Haapsalu kontori sularahavabaks muutmisega saavad kohalikud inimesed eelkõige tõdeda, et jälle üks teenus Haapsalust kaob.

Kaja: Ma usun, et see ei ole probleem kminusugusel inimesel, kes ma siin kesklinnas töötan ja internetipanka kasutan. Aga sellisel eakamal inimesel, kes on harjunud sularahatehinguid tegema ja internetis ei ole nii igapäevased käijad, et nende jaoks on see kindlasti murekoht.

Toomas Pott: Läänemaa Abikassasse kogutakse annetusi sularahas. Seetõttu tekib edaspidi probleem, kuidas seda sularaha Swedbanka ära anda.

Läänemaa Abikassa juhatuse liige Merike Nuudi: Me oleme selle peenraha siin kokku kogunud, läinud Swedbanka, seal on peenrahaaeutomaat, oleme seal üle lugenud ja siis arveldanud.

Toomas Pott: Arvatavasti kolite oma MTÜ ühest pangast teise?

Merike Nuudi: Seda me peame muidugi juhatusega arutama, sellepärast, et seal on igasuguseid nüansse. Aga ilmselt küll, jah, ega meil muud võimalust ei ole. Selle kotiga ei hakka Tallinnasse käima.

Toomas Pott: Volikogu esimees Jaanus Karilaid ütles, et eelkõige häiris Haapsalu avalikkust panga suhtlemisviis.

Jaanus Karilaid: Eelkõige meile ei meeldi, kui me oleme olnud ise usaldusväärsed partnerid ja meiega nõndaviisi käitutakse. Praegu löödi selle käiguga kõige rohkem sotsiaalmajanduslikult nõrgamat seltskonda. Löödi turiste ja löödi usaldust tervikuna.

Toomas Pott: Swedbank kinnitas taaskord, et loobus Haapsalus sularahast klientide vähesuse tõttu. Sularahateenust kasutab kontoris 36 eraklienti kuus. Lisaks Haapsalule ei teosta Swedbank juunist sularahatehinguid ka Jõgeval ja kahes Tallinna kontoris.

Marko Reikop: Miks see skandaal kerkis, kui tegelikult on tegemist 36 inimesega vaid ja teil on inimene, kes õpetab, kuidas käituda? Lisaks on teil sularaha sissemakseautomaate kaks tükki. Et tegelikult kõik tehingud saavad tehtud, midagi ei jää tegemata, välja arvatud siis tõesti annetusmüntide toomine. Miks sellest nii suur skandaal on tõusnud ja miks on Swedbanki maine kohale pilved kerkinud?

Ulla Ilisson: Arvan, et vastust tuleb otsida kommunikatsioonist. Kui me oleme sarnaseid samme astumas, on meil tavaliselt selline praktika, et kui me oleme kontoritega seotud muudatusi ellu kutsunud, siis käiakse kohalikes omavalitsusetes neid asju eelnevalt tutvustamas.

Antud juhul siis me käisime linnapea juures, maavanema juures ja saime nendelt mõistmise ja arusaamise osaliseks. Aga mida me ei osanud kindlasti ette näha, on see, et antud piirkonnas oli ootus, et me peaks nagu rohkemate inimestega rääkima.

Siin ma möönan, et kindlasti kommunikatsiooni ei ole kunagi liiga palju, et… Aga me tõesti ei saanud seda ette näha.

Praegune selline üldine aktsepteering on nagu olnud, ja ma arvan, et numbrid lihtsalt on niivõrd kõnekad. Tõepoolest, kui me siin eestlastena alati oleme hästi uhked oma sellise e-edumeelsuse üle, ükskõik, kas me räägime siin valimistest või tulumaksudeklaratsioonidest, siis ma arvan, et see ei ole ka koht, kus me peaksime häbenema. Et me 99 protsenti oma tehingutest ajame elektrooniliselt korda.

Marko Reikop: Mis seal ikka nii keerulist on? 36 inimest tulevad, igaüks annab teile võib-olla seal sada eurot, rahamahud ei ole suured, võtke see siis vastu ja pange kuskile sularahakappi ära ja järgmine kord andke jälle tagasi.

Ulla Ilisson: Mis me nüüd oleme näinud, et eelkõige murtetsetakse just nende eakamate pärast. Meil olid mõni aega tagasi isegi kontoritest, sealsed ametikohad, meil oli umbes kui ma õigesti mäletan umbes viiskümmend inimest täööl, kes ise olid ka pensioniealised ja kes õpetasid siis niiöelda endasuguseid. Ja iseenesest see ei ole üldse nagu keeruline. Nad vajavad rohkem julgustamist, et tegelikult see ongi okei ja nad läheksid masinasse ja usaldaksid oma raha masinasse.

Aga Haapsalu kontoris 95 protsenti pensionäridest tegelikult kasutavad sularaha sissemakseautomaati. Nii, et mina olen hästi optimistlik ja ma tegelikult ei usu seda argumenti, et meil on inimesi, kes sellega hakkama ei saa.

Marko Reikop: Päris huvitav on teada, – ma ise ei ole ka juba ammu pangas sularahatehingut teinud, automaadist saab raha kätte, automaati saab ka raha panna, – oleks huvitav teada, mida need inimesed teevad, need 36 inimest, mis tehinguid nad teevad seal sularahaga?

Ulla Ilisson: Enamasti ongi, et võetakse oma kas pensioniooraha välja tehakse sularaha sissemaiseid, makseid, ja siis vähesel määral ka valuutavahetust. Nii, et need on need põhitehingud, mis tehakse sularahas.

Marko Reikop: Aitäh Ulla Ilisson olukorda selgitamast.