Taas on ühed valimised tulnud ja läinud. Tänavu jäi mulje, et inimesed ei olnud valimiskampaaniast eriti haaratud, ning valimisaktiivsuse näitajad tõestasid seda.
Valimisaktiivsus 36,44 protsenti tähendab ju, et valimas käis põhimõtteliselt vaid iga kolmas kodanik. Siin on mõttekoht.
See, kui enamik inimesi eelistab mitte valida, avab uksed ebameeldivaiks üllatusteks, kus Euroopa Parlamenti pääsevad saadikud, kes tõenäoliselt ei esinda suurema osa kodanike huve ega vaateid.
Võib tunda muret sellele mõeldes, milliste sõnavõttudega on viimaste aastate jooksul silma paistnud europarlamenti pääsenud Yana Toom.
See, et ühel hetkel kõlavad üleeuroopalise auditooriumi ees väited sellest, kuidas eesti keel on välja suremas, on nüüd reaalne võimalus. Ühe meie lõunanaabrite saadiku näitel on ju näha, millist pahandust võib selliste seisukohtadega inimene Euroopas teha.
Paljud õigustavad oma valimata jätmist sellega, et niikuinii ei muutu ju midagi. Tegelikult see siiski nii ei ole. Mida suurem on apaatsus, seda moonutatumad on tulemused.
Üllatav, et Yana tegi Edgarile ära kõigis suuremates keskustes, näiteks Tallinnas vastavalt 15442 ja 9624, Ida-Virumaal 5108 ja 1608, Harjumaal1657 ja 1158, isegi Tartus 1005 ja 981, aga vaat pärnakad näitasid jätkuvat truudust 598 ja 716. Juttu jätkub kauemaks. Kunagi Savisaar ütles välja peale reformikate mõningast tõusu kuldsed sõnad – ootame ära europarlamendi valimised ja see näitab ära kuidas tegelikud jõujooned on kujunenud ning nende pealt saab hästi ennustada ka järgmisi riigikogu valimisi. Ei usu, et Edgar eksis oma mõtteväljenduses , ta ju eksimatu.