Eelmisel nädalal astus Haapsalus kohtu ette Lihula kandis kanepipõldu pidanud soomlane Timo Haara, keda süüdistatakse keelatud mõnutaime kasvatamises ja suures koguses käitlemises.
Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda taotles 41–aastasele Haarale nelja aasta pikkust vanglakaristust viie aasta pikkuse katseajaga ning riigist väljasaatmist koos riiki sisenemise keeluga.
Haarat võib nimetada kanepiaktivistiks, sest tal on samasuguseid muresid olnud Soomes ja ka Eestis on ta jõudnud end televisioonis tutvustada selle ala eksperdina.
Haarat süüdistatakse selles, et ta kasvatas 2010. ja 2011. aastal nii oma üürikorteris Lihulas kui ka aiamaalapil kanepit, mille hulgas oli lubatust suurema narkootilise aine THC sisaldusega taimi. Läbiotsimiste ajal konfiskeeris politsei kanepitaimi, –seemneid ja –õisikuid.
Haara tunnistas kohtus, et kasvatas kanepit, kuid süüd ta endal ei näe. „Ma pole mingi kurjategija, vaid ärimees. Minu ainus süü on see, et ma PRIAst toetust ei taotlenud, ” kinnitas Haara.
Tööstusliku kanepi (mõnuaine sisaldus üliväike) kasvatamine on Eestis lubatud ja PRIA maksab selle eest ka toetusi. Kohtualune rõhus sellele, et kasvatas tööstuslikku kanepit ja selleks pole vaja mingit eraldi luba, kui pole soovi PRIAst toetust taotleda.
Seda enam, et ta oma kanepitaimi ei varjanud, vaid kasvatas neid nii põllul kui ka Lihula südames, politseijaoskonna lähedal asunud üürikorteris täiesti avalikult.
Samuti pole tema sõnul Eesti seadustes öeldud, kui suure THC–sisaldusega kanepit Eestis kasvatada võib. Nõue, et THC sisaldus ei tohi olla suurem kui 0,2%, kehtib ainult PRIA toetuste kohta.
„Aga mina ei taha PRIAlt mingit toetust saada,” kinnitas ta.
Haara sõnul võttis ta enne Eestis äritegevuse alustamist kontakti ka põllumajandus– ja keskkonnaministeeriumiga ning käis Lihula politseijaoskonnas, kust öeldi, et kui ei ole keelatud, siis on lubatud.
Haara korterist, aiamaalt ja autost konfiskeeritud kanepis oli THC sisaldus kohati kuni 5 protsenti. Süüdistatava sõnul sõltub THC sisaldus taimes ka sellest, millisest taime osast ja millal seda mõõta.
„Õitsemise ajal on sisaldus kõige suurem, hiljem see väheneb. Ka põllul kasvatatava taime THC–sisaldus on väiksem kui toaskasvatatava oma,” selgitas ta.
Põllult tuppa tõi Haara kanepitaimi selleks, et tegelda sordiaretusega. Oma sõnul püüdis ta leida siinsesse kliimasse kõige sobivamat kanepisorti.
Haaral on kanepikasvatuse tõttu politsei ja kohtuga tegemist olnud ka Soomes. Kohtualuse hinnangul saidki probleemid Eestis alguse pärast seda, kui Soomest laekus info, nagu oleks Haara kurjategija.
Enda sõnul on ta Soome riigi kohtus seljatanud ja on kodumaa peale pahane.
„Soome hävitas mu maine ja sellepärast, et kanepit kasvatan, ei saa ma ka oma tütart kasvatada,” rääkis ta kohtu ees.
Haara lisas, et kavatseb kanepiäri hakata ajama Eestis registreeritud firma kaudu ja maksud sellest laekuksid Eesti riigile.
„Mul on sügiseks juba 2 miljoni euro suurune tellimus,” rääkis ta.
Kohtus tunnistusi andes lisas Haara, et kohus kiiresti otsuse teeks, sest tema kanepipõllud ootavad ja iga kulutatud päev tähendab majanduslikku kahju.
Prokurör Indrek Kalda pani Haarale süüks, et mees jätkas lubatust suurema THC–sisaldusega kanepi kasvatamist ka pärast esimesi läbiotsimisi ja konfiskeerimisi. Prokurör põhjendas range karistuse nõudmist sellega, et Haaraga sarnastel põhjendustel võib lõpuks igaüks kasvatada kanepit nii, et tööstusliku kanepi kõrval kasvab narkootilist kanepit.
Kohus kuulutab otsuse välja juuni alguses.
Ohutu või mitte on üks teema (iseasi et muidugi 5% on “narkarite” jaoks pigem sama hea hein nagu tööstuslik kanep). Teine teema on ikkagi see haigus, mis on meie kohtusüsteemi dementseks muutnud – kui härrale hobipõllumehele leitakse vajalikuks neli aastat ühiskonnast isoleerimist ja ümberõpet, et inimeste sekka tagasi lasta, siis paadunud retsid, vargad ja isikuvastaste vägivallakuritegude sooritajad ikka saavad tingimisi, trahve jne. Näiteks hiljuti Tartu kohus mõistis iseenda pooleaastase lapse paljaste kätega tapnud naisele POOL AASTAT vangistust ja nüüd hr. Timo kohtu arvates selline rets, et peaks talle andma kaheksakordse lapsetapja karistusmäära.
Lippmaa tegi ennast kanepi teemat käsitledes tõesti lolliks, aga süüdistan pigem ajakirjanikku, kes piiras vanahärrat teemaga, mida too ei valda ja ei peagi valdama.
Prokurör ajab ikka lolli juttu:lõpuks igaüks kasvatada kanepit… nagu aru saan siis võib miks sellist iba ajada.Paratamatult tekib tunne et sellel prokal on nöörid küljes nagu nukul ja tüüpiline eestlane kes kardab midagi valesti teha ja valimistel valib Ansipit ja Arnold Rüütlit.Seda sellepärast et kardab kaotada oma sooja kohta.
narkokanep pole ohutu midagi nagu kergeusklikud lubavad,Endel Lippmaa hoiatas.
Kujutan ette, kuidas härra prokurör tustib suurel kanepipõllul taimi…ikke see õige ja too vale sort
varsti võibki narkootilist kanepit kasvatada. Siis ei pea enam Vasjalt mingit solki või mürki ostma.