Ümbrikupalka saanute töökohtade valdkondlik jaotus (% ümbrikupalga saajatest). Graafik: konjuktuuriinstituut
Varimajanduse osakaal elanike kulutustes on kümne aasta madalaimal tasemel, salatubakat ja -alkoholi ostetakse üha vähem. Samas ei näita ümbrikupalkade maksmise komme kadumise märke, selgus täna tutvustatud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.
Varimajanduse osakaal elanike kulutustes on langenud kümne aasta madalaimale tasemele. Elanike sissetulekute suurenemise ja vähenenud töötuse taustal kasvas 2013. aastal nende inimeste arv, kes eelistasid ametliku tootja või teenindaja pakutavaid kaupu, millelt on makstud riigimaksud. Rakendatud piirangud aktsiisikaupade maaletoomisel ida- ja kagupiiril on aidanud vähendada turule valguvat salakaupa ning lisaks vähendanud piiriületuseks kuluvat aega, soodustanud turismi, ja suurendanud Eesti legaalsete müüjate käivet.
„Eelkõige toimus varimajanduse vähenemine nende tarbijate arvel, kes varem ostsid illegaalseid kaupu või teenuseid vahetevahel, mitte pidevalt. Samaks aga jäi nende eestimaalaste osakaal, kes pidevalt eelistavad illegaalseid ja seetõttu soodsamaid kaupu, neid on jätkuvalt ligi viiendik elanikkonnast,“ ütles Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Maksu- ja Tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul tajuvad Eesti ettevõtjad enam kui kunagi varem, et riik võitleb varimajandusega. „Eesti on ettevõtjate hinnangu poolest võrreldav näiteks Põhjamaade ja Saksamaaga, eristudes samas paljudest teistest Ida-Euroopa riikidest. Ka inimeste hinnang varimajanduse osakaalule nende kulutustes on viimase kümne aasta madalaim, millele oma panuse andnud kindlasti ka meie parem töö sigarettide salaturu osakaalu vähendamisel,“ rääkis Kuuse. „Endiselt aga teevad muret ümbrikupalgad just ehitussektoris, kus põhimõtteline muutus saab toimuda vaid uute järelevalvemeetmete rakendamisega, nagu näiteks töötamise registreerimine või rangemad reeglid riigihangetel.“
MKMi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul käib varimajandus ühte sammu majandustsüklitega. Kui inimestel on vähem raha, kiputakse eelistama illegaalseid tooteid, kuna need on odavamad.
„Põhiküsimus varimajandusega võitlemises, lisaks rangetele regulatsioonile ja kontrollile, on selles, kas laias pildis mõistetakse, et salasigarette ostes põhjustatakse kaudselt kusagil jälle ühe tuletõrjekomando sulgemine,“ ütles Reede. „Mõnes mõttes on see ka hariduse küsimus. Lastele räägitakse lasteaias prügi sorteerimisest, kuid samamoodi tuleb kasvavale põlvkonnale õpetada seda, kuidas ühiskond ja majandus toimib ning mis on igaühe vastutus selles.“
Konjunktuuriinstituudi uuringus osalejad märkisid kõige enam, et on mustalt turult ehk makse maksmata tellinud remonditeenust, kasutanud ilu ja terviseteenuseid ja üürinud korterit. Kaupadest osteti illegaalselt enim tubakatooteid ja küttepuid, siiski langes mõlema kaubagrupi illegaalne tarbimine aastaga oluliselt.
Salasigarettide ostjate arv on aasta jooksul märgatavalt vähenenud: kui 2012. aastal ostis salasigarette teadlikult 32% suitsetajatest, siis eelmisel aastal 21%. Samuti on alates 2011. aastast järjepidevalt vähenenud salaalkoholi turumaht Eesti viina siseturul – 2013. aastal oli see Konjunktuuriinstituudi hinnangul 20-23%.
Ümbrikupalka saanud töötajate osakaal aasta jooksul veidi langes (12%-lt 11%-le), kuid samas peaaegu kahekordistus nende töötajate hulk, kes said mitteametlikult kogu oma palga (19%). Seetõttu on ümbrikupalga osakaal kasvanud keskmiselt 39%-ni aastasest sissetulekust. Enim maksti varjatud töötasu ehitusvaldkonnas, kuid ka tööstuses, põllumajanduses ja transpordi valdkonnas. Ümbrikupalga vähenemist peaks soodustama juulis rakenduv töötajate enne tööle asumist registreerimise nõue.
