Kolledž panustab vanemale õppurile

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Triin LaasiHaapsalu kolledži juhi Triin Laasi hinnangul on juba töötavad ja veidi vanemad tudengid motiveeritumad. Foto: Arvo Tarmula

Enamik Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži õppureist on vanemad kui 28aastased ja erialad, millele algab suvel vastuvõtt, pakuvad rakenduskõrgharidust, kolm neist tsükliõppes.

Mullu kadunud klassiõpetaja õppekava Haapsalus uuesti ei avata. Selle asemel panustatakse tegevõpetajate täiendõppele. Kokku on sügisel kohti 75 uuele tudengile, kellele lisandub jaanuaris 20 täiendõpet alustavat õpetajat.

Õpetajate täiendkoolituse tuumaks on multimeedia ja digiseadmete kasutamine klassiruumis.

„Käskluse „Pane nutitelefon ära!” asemel saavad koolitusele tulnud õpetajad öelda hoopis „Võta nutitelefon kätte!”,” tõi Haapsalu kolledži direktor Triin Laasi näite.

Digikoolitusele oli eelmisel aastal suur tung: 20 kohale kandideeris 40 inimest. Üks õpetajatest oli koguni Soomest.

Populaarsematest erialadest tõstis Laasi esile läbi aastate menukat rakendusinformaatikat ja mullu väga populaarseks saanud liiklusohutust.

IT–õppe muutuv fookus

„Rakendusinformaatika on suunatud eelkõige värsketele gümnaasiumilõpetajatele,“ ütles Haapsalu kolledži arendusspetsialist Heli Kaldas.

Rakendusinformaatika õppekava fookus muutub sügisel veidi. Senisest enam panustatakse tarkvaraarendusele ja –disainile. Kolledž püüdleb ka selle poole, et kombineerida oma õppekavasid.

„Näiteks koostöö erinevate õppemängude ja –äppide osas õpetajakoolitusel olijate vahel,” ütles Laasi näite.

Käsitöö ja disain

Kõige uuem eriala on 2010./2011. õppeaastal avatud käsitöötehnoloogiad ja disain, kuhu sel sügisel oodatakse 15 üliõpilast. Teistel erialadel on 20 tasuta õppekohta.

Käsitöö erialal õpitakse nii disainiteooriat kui ka puidust, metallist ja plastmassist toodete valmistamist.

Laasi sõnul liiklusohutust sellisel kujul Eestis mujal ei õpetata. „Läänemaalt tuli meile sellele erialale eelmisel aastal ainult üks inimene ning ülejäänud on kaugemalt,” rääkis Laasi.

Laasi sõnul on kaks kolmandikku õppureist vanemad kui 28aastased.

„Statistika järgi kipuvad juba töötavad ning veidi vanemad tudengid olema motiveeritumad ja lõpetavad sagedamini nominaalajaga,” kinnitas Laasi.

„Demograafilise languse kontekstis on suurem täiskasvanutele panustamine loogiline. See sihtgrupp püsib stabiilsemas mahus kui noored,“ selgitas Triin Laasi.

Haapsalu kolledž

Kolledžis õpilasi:

  • 2013 — 246
  • 2012 — 278

Erialad:

  • rakendusinformaatika
  • tervisejuht
  • käsitöötehnoloogiad ja disain
  • liiklusohutus
  • tegevõpetajate täiendõpe (jaanuarist)
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
LAS+V.
8 aastat tagasi

olen ka täiskasvanu ja võiks kohalikus kolledzis vabalt õppida – aga midagi ei ole õppida. Siin saaks ju suhteliselt paindlikult kasvõi igal aastal teha kursustepõhiseid väga erinevat sorti õppeid pea kõigist asjadest, mis ei nõua spetsiifilist labori- või vahendibaasi. Miks ei või selline väikelinna kolledz olla orienteeritud pikemaajalisele nn. avatud tüüpi tsükliõppele nagu mujal ilmas rahvaülikoolid – et võtad kursuste kaupa, iga kursuse lõpetad eksamiga – sel juhul on see õpe tasuta. Meil on need olemasolevad erialad nii kitsa profiiliga, et paar aastajagu lõpetajaid täidavad igavesti vastavate spetsialistide vajaduse kogu riigis, seega peaks niisuguse orientatsiooni puhul uusi erialasid juurutama 2-3… Loe rohkem »

part
8 aastat tagasi

kogu see jant käib ainult selleks, et Triin Laasile ja veel mõnele mugav ja tulus äraelamine kindlustada

nõus
8 aastat tagasi
Reply to  part

jah ega seal tegelikult midagi huvitavat küll ei ole,st millest ka tõesti kasu oleks! Seega hinge hoitakse vaid sees,et sealsel naistekarjal tööd oleks.

huvitav
8 aastat tagasi

Ma ei ole siiani aru saanud,mida tervisejuht ja liiklusohutuse rakendusliku kõrgharidusega peale hakata? Kuhu näiteks läänlased selle haridusega tööle läänemaal pääsevad?

ära muretse
8 aastat tagasi
Reply to  huvitav

Soomes on koristajaid tarvis – kõrgharidusega makstakse 20% lisatasu ;)))

haapsalu pensionäride pealinnaks
8 aastat tagasi

Kui muud ei saa siis tuleb kolledsi eksistentsi hakata pensionäride koolitamisega õigustama. – ikka väga madal lend ;))) Seda et kolleds pole suutnud maakonda tuua mitte ühtegi edasiviivata ideed või visiooni konverentsi mis maakonda edasi viiks seda ei näe mitte keegi. Kätele mõeldud muda vann ei ole see toode või teenus, mille pärast kolleds omal ajal loodud sai

just
8 aastat tagasi

Nõus! See kolledž ei õigusta end juba aastaid, rääkigu nad mida tahavad. Selle sama popi rakendusinformaatika lõpetajad ütlevad,et pakutav haridus jääb tegelikult nõrgaks. Ja see nali õpetajatega-milleks muidugi uusi õpetajaid,kui pensioniikka jõudvaid võib ka koolitada :))) Koolidirektorid ainult kurdavad,et personal on vana . Põhiline on aga see,et nüüd see kunagine “pädev” arendusjuht juhib linna hariduselu ja mingit liikumist ei ole ka linnas näha! Jagab oma “pädevust” kindlasti veel kolledžile linnavalitsuse tooliltki edasi. :))))) Jah,Haapsalu on pensionäride pealinn,vaata juba seda personali,kes linnas palgal on, iga teine pensionieas, kes oma toolil 30 aastat,kes 40 aastat istunud ja loobuma ei ole keegi nõus.… Loe rohkem »