Kirjanik ja tõlkija Indrek Koff. Foto: Erakogu
See pealkiri on laenatud Indrek Koffi raskestimääratletavas žanris kirjutatud teosest „Eestluse elujõust”, mis koosneb kõige levinumaist väljenditest ja lendlausetest. Refräänina kõlab seal: „Kas kohvi või teed?”
Kirjaniku ja tõlkija Indrek Koffi tee tõi teda laupäeval, 12. aprillil Haapsallu. Põhjus: lasteraamatukogus oli lasteraamatupäev ja tema kutsuti aukülaliseks.
Au on antud kirjanikule sel aastal Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii poolt. Koffi lasteraamat „Kui ma oleksin vanaisa” (2013) sai lastekirjanduse auhinna nominendiks. Enne seda ilmusid „Meie suur puu” (2012) ja „Enne kooli” (2009).
Kirjanik rääkis lastele, et tema elus on vanaisal olnud iseäranis tähtis koht. Seepärast ta niisuguse raamatu kirjutas. Aga ta ei kirjelda seal oma vanaisa. Vaid paar seika, nagu näiteks kollase köögikapi kommisahtel ja piparmündikommid seal sees, on võetud otse elust.
Raamatule pildid teinud Marion Undusk on mõnel illustratsioonil midagi oma vanaisast Jaan Krossist edasi andnud. Lapsed said teada, mida teeb tõlkija, kuidas sünnib raamat ja et ka Indrek Koffi abikaasa Eva Koff on kirjanik.
Oma tõlketöödest tõstis Koff laste seltskonnas esile Éric–Emmanuel Schmitti teose „Oscar ja Roosamamma”.
Sellel teosel on Rakvere teatri laval hea saatus — tõlkija sõitis Haapsalust otse Rakverre, kus on lavastuse kahesajas etendus. Oscari kirju Jumalale jäljendades kirjutas Koff tõlketeosesse pühenduse: „Kallis Jumal! Aitäh, et Sa mind sellesse toredasse majja tõid. Mul oli siin väga tore päev. Sa võiksid ise siin kasvõi iga päev käia!”
Järgmiseks avati koos kirjanikuga tema raamatu illustratsioonide näitus. Indrek Koff puhus selle linnasarvega avatuks. Ah et mis on linnasarv? See valmis imelihtsalt otse vaatajate silme all — lehter, plastvoolik ja trompeti huulik. Rõngasse keeratud toru meenutab metsasarve. Sellest sai isegi killukese Mozarti helipala kätte. Mitmekülgsed inimesed need kirjanikud!
Täiskomplekt „Kui ma oleksin vanaisa” originaalillustratsioone ripub lasteraamatukogu seinal aprilli lõpuni.
Lasteraamatupäev jätkus nelja printsessi seltskonnas. Haapsalu põhikooli näitering Marika Matvei juhtimisel esitas grupitöö „Printsessilood”, millega nad Lihula kooliteatrite festivalil silma paistsid. Et lasteraamatupäeva tänavune üleilmne juhtmõte on „Igal rahval oma lood”, siis jutustasid Läänemaa parimad noored jutuvestjad kokkutulnutele Põhjamaade muinasjutte. Kristiinia Teller, Britta Sool ja Siim Pikkaro panid publiku end kuulama.
Hiljem märgiti lugude päritolumaad kaardil kevadise liblikaga. Oli kirjandusmäng, ettelugemine ja meisterdamine.
Lapsed sagisid rahulolevate nägudega ühelt ettevõtmiselt teisele nagu väikemutukad vaikust armastanud Koduvana pargis. Koduvanadel (loe: raamatukoguhoidjatel) polnud kahtlustki — väikemutukatele (loe: lastele) meeldis!