Rahvusvaheline olukord on pingestunud. Ukrainas mullu novembris alanud sündmused päädisid veebruaris 2014 Venemaa ja Ukraina vastasseisuga, mille tagajärgi ei tea keegi.
Rahvusvaheline julgeolek on jagamatu. Meie riigi ja rahva valik on kuuluda lääneriikide perre — Euroopa Liitu ja NATOsse. See meie julgeoleku oluline tagatis nõuab ühtlasi väärilist panustamist mõlema organisatsiooni tegevusse.
Vladimir Putini režiimist tulenevast ohust ja selle natsionalistlikust olemusest on nüüd nii rahvusvaheline kui ka Eesti avalikkus teadlikum kui mõni aasta tagasi. Usutavasti on Ukrainas toimuv avanud paljude inimeste silmad Venemaa nn kaasmaalaspoliitika tegeliku eesmärgi ja olemuse suhtes. Venemaa mõjutustegevuse siht on laiendada Vene impeeriumit, kasutades selleks ühe vahendina venekeelseid elanikke. Agressioonide ettekäändena kasutatakse venelaste kaitse retoorikat, eirates tõsiasju, mida näeb ja kuuleb vaba ajakirjanduse vahendusel kogu maailm. Nimetagem neist kaht.
Esiteks, Venemaa ei ole pelgalt ühe väljavalitud rahvuse ainus põliskodu. Venemaal vajavad kaitset ja ellujäämisvõimalust paljud rahvused, kellel ei ole muud kodumaad ega võimalust seda valida. Teiseks, Euroopa riikides pole teada fakte süsteemsest venelaste–vastasest vägivallast. Demokraatlikes riikides, kuhu venelased on elama asunud, võivad nad end tunda turvalisemalt ja vabamalt kui Venemaal.
Usume, et Venemaa mõjutustegevuse laialdasem mõistmine aitab Eesti elanikel ja rahvusvahelisel avalikkusel ohule tõhusamalt vastu seista.
Julgeolekuasutusena oleme võimalikult avatud. Aastaraamat on kaitsepolitseil hea võimalus selgitada ja pöörata avalikkuse tähelepanu möödunud aastal riigi julgeoleku tagamise seisukohast olulistele nähtustele ja protsessidele. Loodame, et loetu kannustab edasisi mõttearendusi, aitab lugejail paremini näha julgeolekuohte ja osata neid vältida.
Tähtis on aidata inimestel märgata pehme jõu ja süütute mõistete taha peidetud vaenulikku mõjutustegevust ja propagandat. Et Putini režiim üritab Eesti inimesi Venemaa kaasmaalasteks nimetada ja häälestada Eesti riigi vastu, võib see ohustada põhiseaduslikku korda.
Venemaa eriteenistuste tegevuse päevavalgele toomisest on märkimisväärseim riigireeturi tabamine. Reeturite paljastamine ja kohtu alla andmine on tõend meie tugevusest. Oleme tõestanud, et Eesti riigi suutlikkus riigisaladuste kaitsel on aastatega kasvanud.
Pürgides pilveriigiks, peame interneti avarustes toimetades teadma, kuidas nutikalt nii enda kui ka kogu riigi julgeolekut tagada. Küberjulgeoleku vallas peame õppima ja õpetama koos oma partneritega, sest ohuallikad ületavad riigi– ja pilvepiire. Ohud realiseeruvad, kui tulevik on enne kohal, kui me selleks valmis oleme. Ainult ühiselt aru pidades suudame uue aja uute ohtudega toime tulla.
Rahvusvaheline terrorism kujutab endiselt ohtu kogu Euroopa julgeolekule. Süüriasse sõdima kippuvate inimeste edasist käitumist on raske prognoosida. Ka Eestist on mõned isikud suundunud Süüriasse, et ühineda džihadistidega. Saame Eesti ühiskonnale võimalikku ohtu tajudes koostööd teha ja varakult teavet vahetades halvimaid sündmusi ära hoida.
Möödunud aastal täheldasime organiseeritud kuritegevuse esindajate katseid pääseda ebaseaduslikult mõjutama demokraatlike esinduskogude liikmeid. Rahvasaadikuid üritati saada kurjategijate majandushuvide teenistusse. Kaitsepolitsei on jätkanud tegevust kõrgetasemelise korruptsiooni kui äärmiselt tõsise julgeolekuohu ennetamisel ja tõkestamisel.
Aastaraamatus tasume osaliselt auvõla võitluses Eesti vabaduse eest stalinistlikus terrorirežiimis langenute ees. Toome lugejate ette, kuidas 60 aasta eest võõrvõimu mõrvatud ja Võrumaa metsadesse peidetud inimesed leidsid oma viimse väärika puhkepaiga. Kaitsepolitsei jätkab sellealast tööd, et hoida nende väärikate Eesti inimeste head nime ka tänapäeval.
P.S Kaitsepolitsei aastaraamat on kapo kodulehel kõigile lugejaile kättesaadav.
Arnold Sinisalu
Kaitsepolitseiameti peadirektor
Eessõna kapo aastaraamatule
