Maa–ameti kinnisvaratehingute statistika näitab, et mullu oli Läänemaal haritava maa keskmine müügihind 1430 eurot hektar. Tänavu on see aasta esimestel kuudel olnud 530 euro võrra kallim ehk 1960 eurot hektar.
Läänemaal on praegu haritava maa hind mõnesaja euro võrra kõrgem Harju– ja Järvamaast. Läänemaal on haritav maa 30 euro võtta kõrgem isegi Viljandimaast.
Mullusega võrreldes on tänavu haritava maa müügihind kallinenud kõigis maakondades. Hinnatõusu põhjuseks on pakutud varasemast suuremaid otsetoetusi.
„Põllumaade toetus tõuseb ja kõik tahavad sellest osa saada,” ütles Läänemaa üks suuremaid maa– ja metsaomanikke Einar Pärnpuu Kullamaalt. Tema Reinu–Einari osaühingul on 1000 ha põldu ja 1000 ha metsa.
Pärnpuu sõnul ei vasta suurem toetus tõele: „Järgmisel aastal peaksid otsetoetused hoopis 20–30% vähenema.”
Otsetoetuste vähenemisest kõneles ka põllumajandusminister Ivari Padar teisipäevases Postimehes.
Mullu tehti Läänemaal 103 haritava maa müügitehingut, kokku müüdi 1250 ha. Tänavu on tehtud 14 tehingut, omanikku on vahetanud 140 ha.
Kinnisvaramaakler Hille Kanter ütles, et tavaliselt lähevad müüki keskmiselt 10 ha suurused tükid. Talunikud aga tahaksid osta suuremaid tükke.
Linnamäel veiseid ja vilja kasvatav Arne Tamm ütles, et 10 ha on juba suur tükk, tavaliselt pakutakse 2–3 ha kaupa.
Tammel on oma maad 500 ha ringis, juurde rendib ta 400 ha.
„Kui pakutakse, tuleb osta,” ütles Tamm. Põhiliselt on ta ostnud maid, mida ise rendib ja mida kohalik maaomanik müüki paneb. Kui hind on mõistlik, tasub võtta maaostuks pangalaenu, sest ka rendihinnad tõusevad, ütles Tamm.
Linnamäe kandis on põllumaa rendihind praegu 25–50 eurot hektar. Tihtipeale aga kuuldakse, et Tartu kandis on rent juba sada eurot ja tahetakse seda ka Läänemaal.
„See ei sobi meile, meie maa väärtus on Tartu omast kolm korda kehvem,” ütles Tamm.
Pärnpuu sõnul on maa ainuke, mille pärast põllumehed omavahel konkureerivad, sest „kõik muu on börsikaup”.
Põllumaa on nii hinnas, et riik ei müü seda enam, vaid annab oksjoniga rendile, sõnas Pärnpuu. Mõnel juhul on siis rendihind tõusnud koguni 130–150 euro peale hektarist.
Pärnpuu lisas naljaga pooleks, et kui ta saaks oma maad rendile anda, teeniks ta sada tuhat eurot aastas, aga keegi millegipärast ei taha.
