Tööõnnetuse puhul on vaja järgida kindlaid juhiseid ja soovitusi – alates sellest, et ettevõttes oleks määratud esmaabiandjad kuni selleni, et õnnetuse põhjused saaksid välja selgitatud.
Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul tuleb tööõnnetuse puhul operatiivselt tegutseda: „Selliste olukordade tarbeks peaks tööandja tegevusplaani läbi mõtlema ja seda ka töötajatele tutvustama.“
Reisberg toob välja kaheksa üldist punkti millest tuleks tööõnnetuse puhul lähtuda:
1. Tuleb säilitada rahu ja tegutseda selle nimel, et kannatanule vigastusi juurde ei tekiks. Kannatanule tuleb anda vajadusel esmaabi, vajadusel kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Igas organisatsioonis peab olema koolitatud esmaabiandja ja vähemalt üks esmaabi andja peab kogu tööpäeva ulatuses kohal olema.
2. Teata tööl juhtunud õnnetusest esimesel võimalusel tööandjale.
3. Ütle kindlasti tervishoiutöötajale, et õnnetus juhtus tööl.
4. Tööl juhtunud õnnetust uurib tööandja, vajadusel ka tööinspektor. Raske tööõnnetuse puhul (näiteks lahtised luumurrud, sõrmede või varvaste amputatsioon jne) esitab tööandja tööinspektsioonile raske tööõnnetuse teate, mille leiab tööinspektsiooni kodulehelt.
5. Pärast tööõnnetuse uurimist peab tööandja andma kannatanule tööõnnetuse raporti ja saatma selle ka tööinspektsiooni.
6. Kui inimene jääb tööõnnetuse tagajärjel ajutiselt töövõimetuks, on tal õigus saada 100% töövõimetushüvitist alates teisest päevast.
7. Juhul, kui täismahus hüvitist ei ole saanud, tuleb pöörduda tööandja poole.
8. Kui tööõnnetuse tagajärjel on tekkinud püsiv töövõimekaotus on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Tööandja on kohustatud uurima kõiki ettevõttes toimunud tööõnnetusi. Selleks tuleb koguda kõigi asjasse puutuvatelt töötajatelt seletuskirjad ja koostada lisaks pildistamisele sündmuskoha ülevaatuse protokoll. Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse vältimiseks tulevikus.
Tööõnnetuse uurimiseks ja selle põhjuste välja toomiseks on tööandjal õnnetuse toimumise kuupäevast aega 10 tööpäeva. Tööõnnetuse raporti leiab Tööinspektsiooni kodulehelt. Tööandja peab tööõnnetuse raporti esitama tööinspektsioonile kolme tööpäevapäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamisest.
Ka töötaja peab teadma, et tema töövõimetushüvitis sõltub tööõnnetuse raporti olemasolust. Just tööõnnetuse raport on aluseks 100% töövõimetushüvitise väljamaksmiseks Eesti Haigekassa poolt Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus.
Ka töötajad nii kannatanu kui ka õnnetuse pealtnägijad peavad tööõnnetuse korral edastama vajaliku info kohe tööandjale. Kindlasti tuleb tööõnnetuse uurimisse kaasata töökeskkonnavolinik või selle puudumisel usaldusisik.
Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes toimunud tööõnnetused ning uurimise lõppedes vormistama tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks.
Sander Sõõrumaa
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
