Laupäeval oli Ridala tallis, Läänemaa ratsaspordi klubi äsja valminud maneežis esimene võistlus.
Kaks hobust ja kolm võistlejat olid teistest tallidest, ülejäänud kõik omad, Ridala tallis treeninguil käijad. Osales 20 sportlast.
Võistlus oli punktipanek maneežiehitusele. Treeninguil käijaile oli see esimene põnev võistlus ja mõõduvõtt. Kuigi seda nimetati treeningvõistluseks, oli kõik nagu päris — võistluspinge, hindamine, pealtvaatajad, auhinnalaud ja tulemused.
Võistlus algas keskpäeval: juhtimisparkuur galopiga. Startisid vähemalt aasta õppinud ratsutajad, kes valdasid hobuse juhtimist ja oskasid sadulas kenasti püsida.
Kõigepealt käidi koos treener Riina Raba juhatusel läbi võistlusrada, mis koosnes võistleja esitlemise kohast kohtunikele ja pealtvaatajaile, traavimisalast, peatusest, galopirajast, mõnest 30–50 cm kõrgusest takistusest.
Nii mõnelgi osalejal võttis see pead raputama, aga võistlemisel õnneks kellelgi järjekord segamini ei läinud.
Ja läkski lahti! Kui võistluste juht Marge Kuris ja hindaja Sigrid Sims–Riismaa lõpuks punktid kokku lõid, oli selge ka esimese võistluse pingerida.
Esimese koha saavutas Aimar Ormus hobusel Choppero–Jos, teiseks jäi Margret Raba hobusel Prind. Kolmandaks tuli Reelika Ormus hobusel Dilma.
Autasu saavad alati nii võistleja kui ka hobune, rosett päitsete küljes. Nii oli seekordki.
Kui asja uurisin Ormuse perekonnanime kohta, tuligi välja, et võitjad on õde–vend.
Treener lausus kiidusõnu: väga pühendunud pere, kes lapsi treeninguile toovad. Käivad kaugelt, Linnamäelt. Aga õpivad hästi ja hoolsalt, oskavad suhelda oma hobusega. Kui jonni ja tahtmist jätkub, võivad veel kaugele jõuda.
Silma jäi ka naisterahvas, kes käis, hobune ratsmeid pidi järel, ja aina kordas: tahaks kodus olla ja peadpidi padja all!
Uurisin siis asja ääri–veeri mehe käest, kelle juures ta paar korda käis. Tegemist oli perega Puisest. Tütar Riin Tammet on trennis käinud juba kõvasti üle aasta. Ema, Kaire Tammet, kes teda alati kohapeale sõidutas, tüdines alatisest tütre ootamisest ja hakkas ka ratsutamist proovima.
Kaire Tammetile hakkas ratsutamine meeldima. Varsti saab juba pool aastat sõidetud. Pereisa kurtis, et kodus pidi olukord päris hull olema. Küll räägitakse, et aeg oleks hobune osta, siis jälle, et isal oleks ka aeg hobuse selga istuda.
Võistluspäev aga läks edasi. Algasid võistlused — juhtimisparkuur kõige noorematele.
Ettenähtud marsruudil hobusega sammu käimine, peatus, traavimine, maas olevate lattide ületamine. Pealtnäha lihtne, aga ilmselt nagu auto juhtimine algajal — näidikuid pead vaatama, juhtima ja ka teel püsima.
Kõigil seitsmel osavõtjal läks hästi. Ühel sõitjal tuli katkestada ja uuesti alustada.
Kõige rohkem kogus punkte Aksel Tamman hobusel Dilma, teiseks jäi Katrina Talving hobusel Drago.
Kolmandaks platseerus külalisvõistleja Anita Raag hobusel Tarapita.
Küsisin Ridala talli omaniku Riina Raba käest, millal on maneeži ametlik avamine. Kui saame korda ka ümbruse ja sisse veel pealtvaatajatele tribüünid. Ilmselt sügise poole, oli tema arvamus.
Pered, kes oma lastele ratsutamist õpetavad, pakkusid põneva võistluse.
Kalle–Kusta Tõnisma
Fotod: Kalle-Kusta Tõnisma
Võistlejad võistlusrada jalgsi läbimas.
Võistlejad koos Ridala talli ratsutamistreeneri Riina Rabaga.
Auhinnalaud nii võistlejatele kui hobustele.
Pealtvaatajaid jätkus pöialt hoidma.
Esikoha rosett , mille sai võistelnud hobune.
Hindajad punkte kokku lugemas.
Juhtimisparkuuri galopiga võitja Aimar Ormus hobusel Choppero-Jos.
Algajate juhtimisparkuuri võitja Aksel Tamman hobusel Dilma.
