Eestimaa Looduse Fond on hakanud viimasel ajal aktiivselt nõudma, et aastane raiemaht meie metsades jääks alla 8,4 miljoni tihumeetri. Vastasel juhul ähvardavat meie metsavarusid hääbumine. ELFi kinnitusel on see reaalne oht, kuna aastased raiemahud olevat viimastel aastatel olnud üle 10 miljoni tihumeetri, kirjutab Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht Toomas Kelt.
Raiemahtudest rääkides tuginetakse reeglina Keskkonnaagentuuri andmetele. Neid andmeid kasutab ka Statistikaamet. Arvestada tuleb aga asjaoluga, et riigimetsades ja erametsades toimuvate raiete andmed kogunevad kahe erineva metoodika alusel.
Esiteks saab Keskkonnaagentuur raieinfo Riigimetsa Majandamise Keskuselt, Keskkonnaametilt ja metsaomanikelt (metsateatiste andmekogu kaudu). Metsateatistega esitavad metsaomanikud Keskkonnaametile andmed KAVANDATAVATE raiete kohta, mitte teostatud raiete kohta. Seega tuleb reaalsete raiemahtude teada saamiseks arvata raiedokumentide alusel arvestatud raiemahtudest maha teostamata jäänud raied.
Et saada aimu, kui suur on kavandatud lageraiete osakaal, mis jäetakse teostamata, kontrollib Keskkonnaagentuur teatavate ajavahemike järel metsanduslikelt ortofotodelt tehtud raietöid. Kontrolli tulemused on näidanud, et metsateatisega oma raiekavatustest teada andnud erametsaomanikest jätab vähemalt kolmandik planeeritud tööd tegemata. See tähendab, et raiedokumentide alusel saadud raiemahud ei vasta tegelikkusele.
Reaalsema ülevaate teostatud raietest annab statistilise metsainvesteerimise meetod (SMI), mille puhul üldistatakse juhuslikult paigutatud proovialadelt kogutud andmed. Keskkonnaagentuuri hinnangul iseloomustavad SMI raiemahtude hinnangud tegelikku olukorda paremini kui raiedokumentide (RD) koondandmed. Tulenevalt metoodikast saadakse aga SMI tulemused vähemalt aastase hilinemisega ja seetõttu on rohkem kasutusel aktuaalsemad RD andmed. Igal juhul tuleb raiemahust rääkides viidata andmete allikale, et oleks teada, kas kasutatakse statistilise metsainventuuri hinnangut või raiedokumentide andmeid.
Nii oli Keskkonnaagentuuri andmetel aastane raiemaht statistilise metsainventeerimise meetodil (SMI) järgmine:
- 2010 – 8,425 milj tm
- 2011 – 8,153 milj tm
- 2012 – SMI hinnangut pole veel, kuid prognoos näitab jätkuvat kahanemist.
Kuna igas andmekogumis on sees vigu, on kasulik arvestada ka Keskkonnaagentuuri eksperthinnanguid raiemahtudele. Need on järgmised:
- 2007 – 6,9 milj tm
- 2008 – 6,0 milj tm
- 2009 – 6,1 milj tm
- 2010 – 8,4 milj tm
- 2011 – 9,1 milj tm
- 2012 – 9,2 milj tm
- 2013 – 9,2 milj tm
Üle kümne miljoni tihumeetristest raiemahtudest rääkides tuleks kindlasti juurde mainida, et tuginetakse raiedokumentidele (2010. aastal 10,5 milj tm; 2011. aastal 10,8 milj tm; 2012. aastal 10,8 milj tm), mis aga ei näita reaalset raiemahtu.
Seega jääb reaalne raiemaht tublisti alla Metsanduse arengukavas aastani 2020 toodud metsa juurdekasvu näitajate põhjal tuletatud optimaalsetest raiemahtudest (12-15 milj tm aastas). Kuid kust tuleb ELFi poolt nõutav 8,4 miljonit tihumeetrit?
Möödunud aastal valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuring “Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050” (2013). Just seal on jõutud järeldusele, et jätkusuutlik aastane metsaraie peaks olema 8-8,4 miljonit tihumeetrit. Vastasel juhul hakkavat metsaressurss kiiresti vähenema. Uuringus endas on aga välja toodud kaks „aga“!
Esiteks tuleb arvestada sellega, et optimaalse raiemahu määramisel vaadeldi teoreetilist olukorda, kus metsade vanuseline struktuur on optimaalne ja metsade juurdekasv on määratud mullaviljakusega. Tegelikkus on aga see, et meie metsade vanuseline struktuur ei ole optimaalne, seega on ka võimalik kasutusmaht suurem. Metsanduse arengukava koostamisel tehtud uuringud kinnitavad, et Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Männikuid iseloomustab vanemate, sh küpsete puistute rohkus. Ka juba lagunevaid kuusepuistuid on suhteliselt palju. Lähima 20 aastaga saavutab raieküpsuse kõige arvukam kaasikute põlvkond. Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud puistute rohkus. Palju on ka küpseid ja üleseisnud hall-lepikuid.
Ja teiseks tuleb arvestada ka sellega, et uuringus toodud soovituslik raiemaht 8,4 miljonit tihumeetrit on nö „puhas puit“, palkidelt on maha arvestatud koore maht ja ülemõõt 10 cm, paberipuidust on maha arvutatud koore maht ja ainult küttepuitu arvestati koos koorega. Seega tõdetakse ka uuringus, et metsatihumeetrites arvutatav raiemaht võiks olla 20-25% kõrgem ehk siis ligikaudu 10,5 mlj tm.
Kahjuks tuleb tõdeda, et Eestimaa Looduse Fond on oma teadetes jätnud need täpsustused lisamata.
Toomas Kelt, Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht
