Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid moodustavad suure tõenäosusega uue valitsuse. Mida sellest arvata? Miks lähevad sotsid liitu parteiga, keda on seni halastamatult kritiseeritud?
Oh, kui palju on praegu mitmesuguseid arvamusi. Tihti öeldakse, et ärge ronige sinna valitsusse praegu. Tihti aga ka, et ootame ja loodame!
Kui ausalt — ongi keeruline. Kõigepealt see, et läbirääkimised ei ole lõppenud, õigemini, läbirääkimised on vaevu alanud. Nii et selgeid vastuseid ei ole. Ei ole ka mingeid salakokkuleppeid, olgugi et kõik proovivad midagi välja mõelda. Reformierakonnal on igal juhul oma praeguse partneriga mugavam koos edasi toimetada, kui vaielda sotsidega programmi ja põhimõtete üle, mida seni ilmvõimatuks peeti.
Sotsid on ju ikkagi „sotsiaalsed demokraadid” sõna mõlema poole kõige tõsisemas mõttes. Nii et kas sünnib uus koalitsioon uute partneritega, seda näitavad lähimad päevad.
Teine küsimus on, kas peaksid sotsiaaldemokraadid praegu valitsusse kippuma. Kui vaadata poliitika küünilisuse seisukohast, siis tundub ju, et Reformierakond ja IRL võiksid oma valitsusvastutuse lõpuni kanda. Juba aasta pärast on inimestel võimalus anda olukorrale hinnang ja teha oma valikud järgmiseks neljaks aastaks.
Kui aga suhtuda asjadesse vastutustundlikult, tuleks minna ja seista eesti inimeste huvide eest nii hästi kui võimalik. Minna ja anda nii varakult kui võimalik Eesti riigi valitsemisele see puudunud, kuid hädavajalik sotsiaalne ja demokraatlik kallak. Eelmisel aastal tegi president oma aastapäevakõnes ettepaneku, et teeme Eesti 100. aastapäevaks korda. Kui nii, siis pole ju siin oodata midagi. Kas me Eesti just nende nelja jäänud aastaga korda saame, aga hetkegi venitada küll ei tohiks.
Oma tänavuses aastapäevakõnes ütles president, et „see, mis meid siia on toonud, ei vii meid edasi”. Eestil on vaja sotsiaaldemokraatiat, ükskõik kui loosunglikult see praegu ka ei kõla.
Meil on vaja suhtuda inimestesse oluliselt teistmoodi. Inimene ei ole mitte statistiline ühik riiklikus raamatupidamises, vaid elav hing, mõtlev ja muretsev kodanik, kellele on tähtis nii tema enda perekonna kui ka kogu riigi käekäik, elab ta siis Võrus või Virus.
Sotsiaaldemokraadid ei läheks valitsusse mitte selleks, et lihtsalt pildile pääseda, vaid selleks, et seista oma põhimõtete ja programmi eest. Ehk lõpetaks selle „viie rikkama riigi hulka”–jutu ja prooviks kõigepealt meie lapsed vaesusest välja aidata.
Meil on selle eesmärgi täitmiseks väga konkreetsed ettepanekud, alates lastetoetuste tõstmisest kuni lasteaedade programmi taastamiseni. Sellel kõigel on kindlasti ka oma maksumus ja järgmise aasta riigieelarve koostamine hakkab kohe pihta.
Meil on kindlad ettepanekud nii riigi majanduse ja hariduse kui ka regionaalpoliitika ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Läbirääkimiste tulemusena peab selgeks saama, kas meil on nii palju ühist, mille põhjal koalitsioon moodustada, või mitte.
Mida me aga ei tee? Me ei hakka oravatele odavmüügist saadud musipulgaks, millega saavad nood väikese vaevaga enne järgmise aasta valimisi oma palge pisut punasemaks värvida, et rahvale inimlikumat muljet jätta.
Neeme Suur, riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige
Nojah lastetoetus iseenesest õilis asi, aga eriti ei mõista mis see point peaks täpselt olema. Mingi subsideerimine laste kasvatusel on muidugi iseenesest positiivne ja vajalik, eriti kui on tegemist väga madala sissetulekuga inimestega. Samas lapsevanem ei võrdu automaatselt madala sissetulekuga inimesega – päris suur enamus tööealisest elanikkonnast on lapsevanemad. Nad käivad tööl – nii mehed kui naised – ja maksavad ka vastavalt makse. Võiks isegi väita et ka päris suur osa neist on netomaksumaksjad. On ka statistika, mis vähemalt meeste lõikes tõestab, et lapsevanema rollis mehed teenivad keskmiselt rohkem kui nende lasteta sookaaslased, kuna lihtsalt vastutus ja vajadus suuremaks sissetulekuks… Loe rohkem »
peaksid oma liidrit vahetama. Mikser on tõeliselt ebasümpaatseks muutunud. Eriti tema endise erakonnakaaslase Savisaare pidev mustamine.
Ainuke sümpaatne sots on Nestor
Kui president teeb valitsuse moodustamise Kallasele, siis tundub küll, et ausaid poliitikuid pole Eestis olemas. Kuidas saab valitsust juhtida nii lühikese mäluga ja nii musta minevikuga inimene. Ja sotsidel kama kõik peaasi et valitsusse saaks. Enne tulgu erakorralised valimised. Asi on juba naeruväärne kuidas kõik kohad on ette ära jagatud.
Kui oleks võimalik, et tulumaksu 2015 aastal ei langetataks protsendi võrra vaid tõstetaks tulumaksuvaba miinimumi, mille tulemusena kõik võrdselt “rikastuksid”, siis oleksite tõesti midagi ära teinud, vastasel korral saavad ikka suurema rahakotiga inimesd jälle paksema rahakoti. Ka lastele tuleks sellest kasu ja just nendele, kellel on seda hädasti vaja.
Tähelepanu tähelepanu, teadmiseks kõigile, ma ei ole musipulk vaid täitsamees!!!
Kui suur te konkreetne ettepanek on lastetoetuse tõusu osas?
mingi eputamine käib selle lastetoetuse tõstmisega, elementaarne, et see tõuseb. see mõni hiina ime:) see toob paar häält, aga ei tee meid veel põhjala lähedasekski. aga vahutamine on tugev!
Täna õhtuse seisuga see tõenäosus eriti suur küll ei paistnud.
loodame, et seekord sotside abiga jälle mingit uut “töölepingu seadust” vastu ei võeta. Eelmine kord määris see otsus sde käed tükiks ajaks ära. Mäletatavasti visati pärast selle seaduse sotside häältega vastuvõtmist sde ka valitsusest välja.
Tsitaat artiklist – Kui aga suhtuda asjadesse vastutustundlikult, tuleks minna ja seista eesti inimeste huvide eest nii hästi kui võimalik. Minna ja anda nii varakult kui võimalik Eesti riigi valitsemisele see puudunud, kuid hädavajalik sotsiaalne ja demokraatlik kallak(tsitaadi lõpp) – selle koha peal tahaks küsida Sinu käest Neeme, kes on see eesti inimene ja mis on see sotsiaalne ja demokraatlik kallak? Kas see võrdub ka mingi rahasummaga või on see lihtsalt sõnakõlks? Mina ja ka paljud minu tuttavad Läänemaa inimesed seda kallakut küll ei taha. Kas sots demmide sõnapruuk ongi selline hall ja mittemidagiütlev?
Sõnapruugil, ma arvan, pole häda midagi. Artiklite formaat on lühike ja üldistuste pärast pole mõtet etteheiteid teha. See eesti inimene on näiteks noor ema, kes saab 19 euri kuus lastetoetust, ja kellelt seesama lastetoetus võetakse seejärel toimetulekutoetusest maha. Toimetulekutoetust saab ta aga seetõttu, et ta küll töötab täiskohaga, aga saab nii närust palka, et on ka töötades vaene. See eesti inimene on näiteks ettevõtja, kes katsub väljaspool suuremaid keskuseid ellu jääda või alustav ettevõtja kelle liitumine elektrivõrguga maksab kaks korda rohkem, kui ülejäänud investeering. See eesti inimene on näiteks kultuuri, haridus või sporditöötaja, kes ei saa ligilähedaseltki tasustatud nii nagu… Loe rohkem »
Ikka s…..ks rasked valikud on teil ees. Kõige raskem muidugi ,kas minna või mitte minna ,ikka valitsusse. Ok lähete . Mille valite lastetoetuste tõus või kaitsevõime -mõlemat ei saa .Piirilepingu ratifitseerimine või rahvahääletusel panek ?Odav muulastest tööjõud või rahvusriik -jällegi mõlemat ei saa. Jube keeruline hetk juhtus teie jaoks .