Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus märkis, et esitatud eelnõuga ei lahendata probleeme, vaid pigem tekitatakse neid juurde, tuues näiteks ääremaastumise, teenuste ja töökohtade koondumise suurtesse keskustesse ning sellest tulenevalt väiksemate kohtade „väljasuremise“ ohu tekke.
„Rõhutame taaskord, et oluline on soodustada vabatahtlikku liitumist kehtiva õiguse raames või seda täiendades. Läbivaks mõtteks peab taoliste muudatuste puhul olema mitte piiride joonistamine, vaid inimestele pakutavate teenuste kvaliteedi paranemine. Sama seisukoha esitasime juba omavalitsuskorralduse seaduse väljatöötamiskavatsuse mittekooskõlastamisel oma 12.03.2013. aasta 12. märtsi kirjas,“ seisab keskkonnaministri vastuses.
Ta tõdes, et kooskõlastamiseks esitatud eelnõus ei ole esitatud seisukohti arvestatud ning sisuliselt on tegemist juba varem kriitika osaliseks saanud lahenduse muutmata kujul uuesti esitamisega.
Kultuuriminister Urve Tiidus lisas, et käesoleva eelnõuga muudetakse sunni meetodil kohalike omavalitsuste territoriaalseid piire, kuid täiesti tähelepanuta on jäänud kohaliku elu kvaliteedi parandamine läbi inimestele pakutavate teenuste kvaliteedi parandamise.
„Kohalike omavalitsuste liitumine peaks olema vabatahtlik. Reform ei saa piirduda vaid omavalitsuspiiride nihutamisega, vaid sellega peab kaasnema kohaliku omavalitsuse korralduslike küsimuste analüüs ja vastava õigusliku regulatsiooni väljatöötamine. Käesolev eelnõu ei kajasta omavalitsuslike ülesannete, nende finantseerimise, riigi ja kohaliku omavalitsuse vahekorra ning kohalike omavalitsuste koostöö küsimusi,“ leidis kultuuriminister.
Regionaalminister Siim Kiisler on varem öelnud, et võtab omavalitsusreformi ettevalmistamisel aluseks tõmbekeskustel põhineva halduskorralduse mudeli, mille järgi ühinevad omavalitsused ümber suuremate keskuste ja tekib 30-50 omavalitsust.
„Tänane omavalitsuskorraldus on nagu peale ununenud käsipidur, mis takistab paljude valdkondade arengut. Reformi elluviimine avab võimalused muuta avalikke teenuseid paremaks ja inimesele kättesaadavamaks ning loob võimaluse kohalikel omavalitsustel senisest rohkem piirkonna arengus kaasa rääkida,“ ütles Kiisler ning lisas, et eelnõu valmimisse on kaasatud sisuliselt kõik Eesti selle valdkonna eksperdid. „See on väga konkreetne plaan, millega saab ja peab edasi minema.“
Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.
Praegu on Eestis 215 omavalitsust ja enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku. Regionaalministri poolt väljapakutud tõmbekeskustel põhinevat reformi toetab Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitluse põhjal 45 protsenti elanikkonnast.
