Kullamaa vallavanem Jüri Ott nimetas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo pakkumust, et väikesed maagümnaasiumid võivad saada võimaluse maksta edaspidi palka põhikoolide arvel, kui soostuvad lähiaastail uksed sulgema, alatuks ja õõvastavaks. Kooli kinnipanekut ta selle valguses ei kaalu. Kui omavalitsus jaksab oma kooli pidada, siis ta seda ka teeb.
„Meie provokatsioonidele ei allu. Kool läheb kinni siis, kui kogukond leiab, et ei ole lapsi. Mis on ministril asja meie kooliga?! Kui me ei täida riiklikku õppekava, siis tulgu ja ütelgu,” sõnas Ott.
Lääne–Nigula vallavanem Mikk Lõhmus nentis, et nende vallas põhikooli arvel rahastamine erilist efekti ei annakski. Lääne–Nigula valla põhikoolid tulevad oma palgarahaga välja, aga üle sealt nii palju ei jääks, et gümnaasiumis palka maksta, sõnas Lõhmus.
Seni on vald Taebla gümnaasiumile lisaraha leidnud.
Kriitilisemaks pidas Lõhmus seda, et kooli võib ju kinni panna, aga majad jäävad. Investeeringuid vajaksid nii Taebla gümnaasium kui ka Palivere kool. „Poole kaupa koolimaja maha müüa ei saa,” viitas Lõhmus Taebla kooli gümnaasiumiklassidele.
Lõhmuse sõnul on tähtsam, kas riik plaanib toetada valdu, kes otsustavad näiteks oma põhikoolivõrku reformida.
„See on palju olulisem küsimus kui palga siia–sinna tõstmine,” märkis Lõhmus.
Ka Lihula kui kõige pisema gümnaasiumi omanik ei rutta ministri väljaütlemise valguses midagi muutma.
„Meie eesmärk on gümnaasium säilitada,” sõnas Lihula vallavanem Varje Ojala–Toos.
Toosi sõnul on kogu hariduse rahastamine ja ümberkorraldamine esialgu nii segane, et mingeid põhimõttelisi muudatusi polegi mõistlik teha.
„Ootame selguse ära,” sõnas Varje Ojala–Toos.