Riigikogu teisipäevasel kultuurikomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisel arutelul analüüsiti kohalike omavalitsuste rahaliste vahendite toel ilmuvate ajalehtede konkurentsieeliseid võrrelduna eraõiguslike maakonnalehtedega. Arutelul leiti, et munitsipaallehtedel oleks pigem vaja eneseregulatsiooni, mitte niivõrd seaduste muutmist.
Samuti toetati korruptsioonivastase erikomisjoni initsiatiivi koostada soovitused kohalikele omavalitsustele, kuidas vältida avaliku vahendi kuritarvitamist valimiseelses protsessides, sealhulgas ka kohalike ajalehtede kasutamist poliitiliseks mõjutamiseks.
Arutelu sai alguse Eesti Ajalehtede Liidu pöördumisest riigikogu juhatusele. „Ettepanek oli kehtestada piirangud munitsipaallehtedes reklaami müügile. Erandina nägime spordi–ja kultuurisündmusi ning kohalike omavalitsuste organite ametlikke teateid,“ ütles Eesti Ajalehtede Liidu juhatuse liige Mart Raudsaar.
Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste hinnangul on oluline rääkida meedia sõltumatusest üldiselt, teema ei piirdu konkurentsieelise väljaselgitamisega. Ta selgitas, et munitsipaalmeediat käsitledes räägime kolmest aspektist. Esiteks kohalike elanike teavitus, sealhulgas seadustest tulenev informeerimiskohustus. Teiseks reklaamimüük ning kolmandaks kohalike omavalitsuste juhtide poolt oma positsiooni ärakasutamine munitsipaallehtede kaudu, tutvustades näiteks poliitika elluviimist jms.
„Muret ei tee teavitus, vaid poliitilise eelise ärakasutamine maksumaksja raha eest. Omavalitsustel tuleb ennekõike omavahel kokku leppida mängureeglites, mitte niivõrd seadusi muuta,“ ütles Maruste.
„Munitsipaallehtede kontekstis tõstatatud probleeme aitaks lahendada kohalike omavalitsuste lehtede eneseregulatsiooni mehhanism ehk eetikakoodeks,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas.
Mart Raudsaar oli kohtumise tulemusega rahul. „Algas parlamentaarne debatt, kuidas munitsipaallehti välja antakse, mis on nende sisu ning käidi välja konkreetsed ettepanekud,“ ütles Raudsaar.