Andrus Sukles pääses lõplikult palgamõrva kavandamise süüst

Äripartneri Tullio Libliku palgamõrva kavandamises süüdistatud, kuid kahes alama astme kohtus õigeks mõistetud ärimees Andrus Sukles kuulis õigeksmõistvat ja seekord juba lõplikku lahendit ka riigikohtus, vahendab BNS.

Riigikohtu esmaspäevase otsusega jäi jõusse maa- ja ringkonnakohtu õigeksmõistmine Suklese osas, keda süüdistati oma endise äripartneri Tullio Libliku tapmise kavandamises. Esimese ja teise astme kohus leidis, et kuna kriminaalasjas kasutati politseiagendina isikut, kes ei olnud Eesti kodanik ja ei vastanud seega kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele, olid kogutud tõendid ebaseaduslikud ning kohtukõlbmatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on õigusalane koostöö ja välisriigi politseiasutuse töötajate kaasamise uurimistoimingute tegemisse võimalik, ja seda eriti Euroopa Liidu õigusruumis, kuid selleks peab olema selge õiguslik alus.

“Kriminaalmenetluse läbiviimine kuulub riigi tuumikfunktsioonide hulka, eriti kuna süüteomenetluse puhul võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute põhiõigusi. Mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel. Veelgi enam kehtivad antud põhimõtted jälitustegevuse kui olemuslikult salajase tegevuse puhul. Seega leidsid maa- ja ringkonnakohus õigustatult, et politseiagendi Siljavinsi rakendamisel rikuti seaduse nõudeid ja tema kaasamise tulemusena saadud tõendid on lubamatud,” märkis kolleegium oma otsuses.

Samuti leidis kolleegium, et kriminaalasjas rikuti jälitustegevuse nõudeid seoses politseiagendi rakendamisega ka põhjusel, et see toimus riigiprokuratuuri, mitte kohtu loal. Nimelt nägi kuni 1. jaanuarini 2013 kehtinud seadus ette, et konkreetse kahtlustatava või süüdistatava jälitustoiminguks annab loa eeluurimiskohtunik. Seega tulnuks politseiagendi rakendamiseks taotleda eeluurimiskohtuniku luba, mida aga ei tehtud. See tähendab, et ka selles osas rikuti jälitustegevuse nõudeid, mis politseiagendi rakendamise ajal kehtinud seaduse kohaselt välistab politseiagendi kaasamisega saadud teabe kasutamise tõendina.

Eeltoodust tulenevalt jättis kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata ja prokuröri ning kaitsjate kassatsioonid rahuldamata.

Kõrgeim kohtusaste otsustas Suklese süüasja raames võtta menetlusse nii kaitsjate kui ka prokuröri kassatsioonkaebused. Kui kaitsjad taotlesid, et lisaks Suklese õigeksmõistmisele eemaldaks kohus senistest lahenditest ka viited sellele, et Sukles ikkagi plaanis kõrvaldada oma äripartnerit, siis prokuratuur leidis, et kõik kriminaalasja eeluurimisel kogutud tõendid on pädevad ning Sukles tuleb süüdi mõista.

Harju maakohus mõistis Suklese oma endise äripartneri Tullio Libliku palgamõrva kavandamise katse süüdistuses õigeks mullu 7. jaanuaril, kuna leidis, et politseiagendi abil kogutud tõendid on ebaseaduslikud. Kohtus leidis kinnitust, et Sukles (47) soovis oma endist äripartnerit tappa ja palkas otsis selle teo tegemiseks teise inimese. Samas leidis kohus, et kuna politseiagendina kasutatud isik ei vastanud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele, puudus isik, keda Sukles teise isiku tapmisele kihutas. Selle politseiagendi abil kogutud tõendid on ebaseaduslikud ja kohtukõlbmatud, mistõttu mõistis kohus Suklese õigeks.

Kohus tühistas Suklese elukohast lahkumise keelu. Maakohtu otsusega hüvitab riik Suklesele kaitsjale makstud tasu 27 000 euro ulatuses. Ka kannatanu esindajale makstud tasu 19 000 eurot hüvitatakse. Juunis jättis Suklese õigeksmõistmise muutmata ka Tallinna ringkonnakohus.

Suklese kaitsjad Küllike Namm ja Kristiina Lee palusid novembris mõista nende kaitsealune kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus nõudis Suklesele osaliselt reaalset vangistust. Prokurör nõudis Suklesele nelja aasta ja kuue kuu pikkust vangistust, millest mees peaks reaalselt ära kandma kuus kuud ja ülejäänud neli aastat tingimisi nelja aasta pikkuse katseajaga. Sukles viibis 2010. aasta 26. augustist 14. septembrini 20 päeva vahi all ja selle palus prokurör lisada mehe karistusaja hulka.

Kui algselt süüdistas riigiprokuratuur Suklest äripartneri Tullio Libliku tapmisele kihutamise katses, siis protsessi ajal muutis prokurör süüdistust oluliselt raskemaks ning süüdistas teda mõrvale kihutamise katses.

Prokuratuur süüdistas Suklest selles, et ta maksis 2010. aasta 26. augustil kella 18 ja 18.40 vahel Aleksejs Siljavinsile oma endise äripartneri OÜ Saarte Investeering ainuosaniku ja juhatuse liikme Tullio Libliku tapmise eest ettemaksuna 1000 eurot ning ülejäänud 9000 eurot lubas maksta pärast tapmist.

“Samuti andis Sukles tapmise täideviijale üle sihtmärgi fotod, esitas tutvumiseks sihtmärgi võimalikud asukohad ja informeeris sihtmärgi liikumistrajektoorist ja lähikondsetest ning nende elukohtadest, kallutades sellise tegevuse läbi kuriteo täideviijat Tullio Libliku leidmisele ja tapmise toimepanemisele. Kuriteoplaan jäi realiseerumata politseiametnike sekkumise tõttu,” on Evestus BNSile öelnud.

Tunamullu 16. aprillil alanud protsessil ei tunnistanud Sukles end tapmisele kihutamise katses süüdi.

Harju maakohus arutas Suklese süüasja esmakordselt 2011. aasta teisel poolel. Sama aasta oktoobri alguses pidi kohus kuulutama mehe üle otsuse, kuid siis otsustas kohus süüasja tagasi prokuratuuri saata. Nimelt tekkis kohtul kahtlus eeluurimisel teostatud jälitustoimingute seaduslikkuse üle ning kuna lühimenetluses ei olnud olemasolevate toimikumaterjalide põhjal võimalik kahtlust hajutada, saatiski kohus süüasja tagasi prokuratuuri.

Teist korda arutas kohus süüasja üldmenetluse korras, mis andis võimaluse täpsustada andmeid ka jälitustoimingute osas.

Politsei pidas Suklese kinni 2010. aasta 26. augustil Tallinnas ning Harju maakohus võttis ta Libliku mõrva tellimises kahtlustatavana järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel vahi alla. 14. septembril 2010 aga vabastas Tallinna ringkonnakohus Suklese vahi alt.

Sukles on Libliku tapmise tellimist eitanud, Libliku kinnitusel aga võlgneb Sukles tema ettevõttele miljoneid kroone, mis võiski olla ründe motiiviks.