Rahvusvahelise veebiväljaande Plos One Euroopas tolmeldajatena mesilasi vaadelnud uuringust selgub, et kuna biokütuste tootmise buumi tõttu on õlikultuuride kasvupind Euroopa riikides viimastel aastatel aina suurenenud, on põldudel üha süvenenud saagi saamiseks hädavajalike mesilaste defitsiit.
Teadusartikkel tõdeb, et aastail 2005–2010 suurenes õlikultuuride, näiteks rapsi, sojaubade ja päevalillede kasvupind uuritud 41 Euroopa riigis keskmiselt ligi kolmandiku võrra, samal ajal on mesilaste hulk suurenenud riigiti keskmiselt ainult 7 protsenti.
Suurbritannia, Soome ja Moldova kõrval nimetab artikkel eriti suure mesilaste nappusega piirkonnaks ühes teiste Balti riikidega ka Eestit, vahendab Eesti Päevaleht. Teadlased leidsid õlikultuuride kasvupinda ja mesilasperede hulka analüüsides, et õlitaimede tolmeldamiseks vajalike mesilaste hulk küünib meil ainult veerandini sellest, kui palju neid tegelikult selleks tööks vaja oleks.
Statistikaameti andmetest nähtub, et kui 2005. aastal küündis meil rapsipõldude pindala ligi 47 000 hektarini, siis 2010. aastal juba 98 000 hektarini. Seevastu mesilaste hulk vähenes teadlaste vaadeldud ajavahemikul 33 000 perelt 28 000 perele.
