Eesti vehklemisliidu presidendi Margus Hansoni sõnul on sõuelemendid spordiala eluspüsimiseks hädavajalikud, vahendab Eesti Päevaleht.
Hanson räägib intervjuus Eesti Päevalehele, et sellisest aastast – kaheksa tiitlivõistluste medalit – ei osanud isegi unistada. Ta ütleb, et enam ei pea sponsoreid veenma selles, kui suur potentsiaal meie vehklejatel on.
Edasiste eesmärkide kohta ütleb Hanson, et naiskonna puhul tuleb rõhuda stabiilsusele,õistkonnasisest konkurentsi ei tohiks pärssida, vaid tuleks anda just taganttulijatele võimaluse end näidata.
“Meeskonnaga olümpiale pääseda on märksa karmim ülesanne kui naistega, sest kui naised kuuluvad maailma absoluutsesse tippu, siis mehed alles teise kümne lõppu,” räägib Hanson. Olümpiale pääsemiseks tuleb kõvasti tööd teha. “Võtsin enda eesmärgiks luua sportlastele nii head võimalused, kui on võimalik. Ma ei saa neid kuidagi poodiumile aidata, küll aga neile aina paremaid tingimusi luua ning leida sportlastele just need treenerid, keda nad ise soovivad,” ütleb alaliidu president.
Vehklemisliit sooviks suuremaid sponsorsummasid, kuid paljudel toetajatel on ammu välja kujunenud alad, mida nad toetavad, ja neid ümber mängida on keeruline. Toetused taanduvad toetused ka publikuhuvile ja see omakorda ala atraktiivsusele.
“Vehklemine on intellektuaalne spordiala, kuid ka seal võivad olla emotsionaalsed hetked, nagu tõestas meie kuldne pooltund,” ütleb Hanson. Tema sõnul tegeleb rahvusvaheline vehklemisliit tõsiselt sellega, kuidas muuta ala vaatemängulisemaks: saalid on tehtud pimedaks ja valgusvihud suunatud poodiumile.
Kuna kõle spordisaali interjöör ei toimi, tahab siinne alaliit tuua ka Tallinna Mõõga rahvale lähemale ja lisada sõuelemente. Pole võimatu, et järgmised MK-etapid toimuvad mõnes Tallinna kaubanduskeskuses või Nokia kontserdimaja laval.
Praegu on Eestis kolm vehklemiskeskust – Tallinn, Tartu ja Haapsalu –, kuid vehklemine võiks laieneda ka mujale, leiab alaliidu president.
Vehklejate kuldne aasta
Reedel toimunud galal „Spordiaasta tähed 2013” valiti aasta spordisündmuseks Eesti vehklejate kuldne pooltund, kui Julja Beljajeva ja Nikolai Novosjolov võitsid maailmameistrivõistlustel kuldmedalid. Beljajeva kuulutati aasta naissportlaseks, Novosjolov parimaks meessportlaseks. Parimaks võistkonnaks nimetati Euroopa meistriks tulnud epeenaiskond koosseisus Irina Embrich, haapsallane Kristina Kuusk, Erika Kirpu ja Julia Beljajeva.