Kolmanda kvartali täpsustatud majanduskasvu hinnang on 0,7 protsenti esialgse 0,4 protsendi asemel. Eelmise kvartaliga võrreldes on kasv kiirenenud 0,6 protsendile, mis on märgatav paranemine võrreldes esimese poolaasta majanduslangusega. Eeldatavalt jätkub paranemine ka neljandas kvartalis.
Majanduskasvu vedas ootuspäraselt sisemajanduse nõudlus, kuid üllatuslikul kombel mitte peamiselt tarbimiskulutused, vaid isegi rohkem investeerimiskulutused. Investeeringute langus esimesel poolaastal pöördus kolmandas kvartalis äkilisele tõusule, suurenedes tervelt 11,4 protsenti. Samal ajal eratarbimiskulutused suurenesid vaid 3,9 protsenti ning nende kasv aeglustus võrreldes eelmise kvartaliga. Eratarbimiskulutuste panus majanduskasvu oli 2 protsendipunkti ja investeerimiskulutuste panus 3,1 protsendipunkti. Samuti ootuspäraselt oli eksport peamine majanduskasvu pidurdaja, mille panus majanduskasvu muutus negatiivseks alles kolmandas kvartalis. Investeeringute suurenemine on majanduse taastumisperspektiivi seisukohalt kindlasti tervitatav nähtus, samas ei ole teada, kas see oli kolmandas kvartalis põhjustatud mingitest ajutistest teguritest.
Majandussektoriti on pilt endiselt väga erinev. Rohkem kui kolmandik majandusharudest on majanduslanguses, sh veondus ja laondus, ehitus, finants- ja kindlustustegevus, põllumajandus, muud teenindavad tegevused, majutus ja toitlustus, kinnisvara ja veevarustus. Kasvavad ja kahanevad sektorid kipuvad juba mitmendat kvartalit korduma. Suurim majanduskasvu allatõmbaja oli endiselt transpordisektor, mis kannatab nii transiidi kui ka tavaekspordi vähenemise all. Kolmandas kvartalis süvenes transpordisektori langus juba 20 protsendile. Teine pikemaajaliste probleemide käes vaevlev sektor on ehitus. Aga ega ka põllumajanduse langusnumbrid paremad ei olnud.
Vastukaaluks transpordisektori suurele langusele tegi jaekaubandus kiire kasvuspurdi, kiirenedes 17 protsendile eelmise kvartali 8,6 protsendilt. Ilmselt võib see olla seotud kaubanduspindade laienemisega. Samal ajal on huvitav märkida, et tarbimismahtude kasvudes kiirenemist ei toimunud. Teine kiirelt kasvav valdkond on jätkuvalt info ja side, kolmandas kvartalis oli tõus 13,1 protsenti.
Vaatamata 10 protsendi langusele kaupade ekspordi jooksevhindades on töötlev tööstus mõnevõrra üllatavalt suutnud kasvada 3,7 protsenti. Ekspordihinnad on samas langenud ning reaalmahtudes oli ekspordi langus –5,2 protsenti. Teenuste ekspordi kasv vähendas koguekspordi langust –1,2 protsendile.
Neljandas kvartalis ootame ekspordi aastakasvude mõnetist paranemist. Sellele aitab kaasa juba võrdlusbaasi nõrgenemine. Oktoobris kahaneski ekspordi langus –1 protsendile. See aitab ka majanduskasvu numbril neljandas kvartalis veidi paraneda.
Eesti Pank avaldas oma uue majandusprognoosi, milles on jõudnud väga sarnastele järeldustele kui meie oma varasemalt avaldatud prognoosides. Järgmise aasta majanduskasvu prognoos on Eesti Pangal sarnaselt meile 2,6 protsenti. Järgmise aasta inflatsiooniprognoos on Eesti Pangal 2,1 protsenti, SEB prognoos on 2 protsenti.
Nominaalse eelarvepositsiooni defitsiidi osas on EP prognoos üsna tagasihoidlik, meie hinnangul võib eelarvedefitsiit kujuneda suuremaks. Kulusid suurendatakse 5 protsenti, seda tingimustes, kus välisvahendite oodatav langus on ligi 8 protsenti. Meie hinnangul kujuneb riigieelarve defitsiit suuremaks ka Rahandusministeeriumi ootustest, kuna nende majandusprognoos on optimistlikum.
Kuna majanduskasv on oodatavalt nõrk ka järgmisel aastal, siis on 2014. aasta riigieelarve probleemiks liigne keskendumine sotsiaalkuludele ning liiga vähe tähelepanu majanduse konkurentsivõime parandamisele. Sotsiaal- ja riigisektori palgakulude suurendamine toetab sisetarbimist, kuid lisab ka inflatsioonilisi riske majandusse.
Ruta Arumäe
Majandusanalüütik
Ettevõtete panganduse valdkond
SEB Pank
