Lihulas räägiti vanadest majadest

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Läänemaa restaureerimise infokeskuse eestvõttel sai laupäeval Lihula mõisas teoks teine vanade majade teemaline infopäev.

Päeva esimeses rääkis Krista Kallavus Matsalu rahvuspargi ehituspärandist ja Heiki Pärdi vabaõhumuuseumist Läänemaale omasest ehitustraditsioonist.

Krista Kallavuse sõnul leidub Matsalu rahvuspargis väga huvitavat arhitektuuri ja seda on säilinud on rohkemgi kui Lahemaal. Nii Kallavus kui Heiki Pärdi tõdesid, et kindlasti on siinse kandi vaesus üks põhjusi, miks Läänemaal näeb veel arhailisi hooneid.

Pärdi tõi näiteks, et Läänemaa oli üks viimaseid piirkondi, kus veel 20. sajandi alguses ehitati suitsumaju ja rehemaja traditsioon säilis siin kõige kauem.

Praktlisema poole pealt rääkis Marike Laht Vabaõhumuuseumist putukatest ja seenest, mis maja puitkonstruktsioone hävitavad.

Joosep Metslang Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskusest tutvustas etappide viisi, mida vana maja vana maja korrastamisel jälgida ja mida lahenduste otsimisel silmas pidada.

Metslangi sõnul tuleb vana maja korrastama hakates lähtuda eelkõige sellest, kas maja hakatakse kasutama suvila või aastaringse elamuna. Esimesel puhul saab hakkama lihtsamate lahendustega.

“Vana maja puhul pole vaja kiirustada,” ütles Metslang. Maja tundma õppides ja järk-järgult tegutsedes pole vead nii kerged tulema.

Õppepäeva lõpetas ringsõit, kus vaadati Lõuna-Läänemaa vanu talumaju -nii neid, mis oma arhailise joone säilitanud kui ka neid, kus ümberehitus käimas.

Vana maamaja infopäev oli jätk kaks nädalat tagasi Haapsalus toimunud sarnasele infopäevale, kus põhirõhk oli linnamajadel. Päeva läbiviimist toetasid kultuuriministeerium ja Eesti Vabaõhumuuseum.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments