Hanila valla rahvas paistab üsna rahul olevat praeguse vallavõimuga, kuigi ühed ja samad inimesed on püsinud võimul juba kaua aastaid, vallavanem koguni kõige kauem terves Eestis. Inimestele paistab, et kohalik võim ei saagi midagi paremaks teha, kui kogu riiki kummitavad ühesugused hädad: lastevaesus, väljaränne, töökohtade vähesus kõikjal peale Tallinna.
Sedasama näib mõtlevat ka praegune vallavõim, nende valimisliidu Koduvald programm on alalhoidlik ja ettevaatlik. Suu on seatud sekki mööda. Kui lapsi jagub, lubatakse koolid lahti hoida. Proovitakse säilitada perearstiteenust. Ei mingit läbikukkumise riski.
Õnnetuseks ei särtsu ka konkureeriva valimisliidu Hanila Kogukond programm uutest ideedest. Sihid ja sõnad on suured, aga kui küsida, kuidas kavatsetakse eesmärgile jõuda, läheb jutt segaseks. Kõrvalt paistab, et kandidaadid justkui häbeneksid lubada valijaile väikesi igapäevaseid asju, mis teevad inimeste elu lahedamaks ja mugavamaks. Selle asemel antakse segaseid lubadusi luua arendusnõuniku funktsioone ja loota, et kui teha arendusnõuniku koht, lahenevad kõik majandusmured iseenesest.
Kõigest hoolimata tasub Hanila valla inimestel mõelda vähemalt valimiskasti juures küsimusele, kust läheb piir stabiilsuse ja stagnatsiooni vahel, kummal pool piiri asub Hanila vald.
Et Hanilas ei ole kohalike poliitikute vahel ületamatut vastasseisu, võiksid uude volikogusse pääseda kõige uuendusmeelsemad ja ärksamad kandidaadid. Kui ei proovi, ei saagi teada, kas saab veel paremini.
