Eile õhtul jagati välja 11. Matsalu loodusfilmide festivali auhinnad, mille Grand Prix’ võitjaks pärjati Oliver Goetzli film India huulkarudest „Džungliraamatu karu“ (Saksamaa). Žürii märkis, et peaauhind läheb suurepärasele loodusfilmile, mis demonstreerib kõiki vajalikke filmitegemisoskusi: kaameratööd, heli, muusikat, jutustust. Filmi iseloomustab vahva lähenemine loomale, keda on harva lindile saadud, kuid kelle on meile lähedaseks teinud üks kuulus kirjanik, Rudyard Kipling. See film näitab hästi, kui palju lisainfot saame liikuvate piltide vahendusel.
Filmitegijad olid üles võtnud kaadreid, mida kunagi varem polnud filmitud, näiteks kuidas emakaru oma poega suust toidab. Karude filmimine võttis aega kolm aastat. Mõnda seika filmimisprotsessist nägid ka vaatajad väikeses lisaloos, kus näidati kaugjuhitavate kaamerate paigutamist ülikitsa avaga karukoopasse, operaatori kokkupuudet huulkaruga kahe meetri kauguselt ning ka seda, kuidas maastikku filminud kuumaõhupall tuli rikke tõttu viivitamatult maandada ja üks filmimeeskonna liikmeist sai viga.
“Džungliraamatu karu” režissöör ja operaator tervitasid Matsalu filmifestivali žüriid ja publikut interneti vahendusel Põhja-Ameerika avarustest, kus nad olid parasjagu filmimas grislisid. Üht grislit said Lihula kultuurikeskuse saali kogunenud läbi kaamerasilma ka näha.
Kategoorias „Loodus“ pälvis I preemia Rita ja Michael Schlambergeri film Doonaust “Euroopa Amasoonas 1: Mustast metsast Musta mereni” (Austria). Žürii iseloomustas filmi kui hiilgavalt teostatud suurepäraste kaadritega jõeportreed, mis hoiab vaataja kindlal kursil ning jagab teadmisi jõe ökoloogiast, loodusloost ja ajaloost. Filmist on peategelase elu mõistmisel suur abi, olgu vahendiks siis lähi- või üldvõtted. Suurepärane film Mandri-Euroopast.
I preemia „Inimene ja loodus“ kategoorias läks Sandy Patchile filmi „Viimane jääkaupmees” (USA) eest. Žürii hindas filmis eelkõige seda, et maailma muutumise globaalseid probleeme on suudetud näidata lihtsalt ja inimlikult.
Parima režii auhinna kategoorias „Loodus“ sai Garth Lucase ja Ann Strimlingi loodusfilm pruun-vööthüäänist “Randhunt” (Austria). Film jutustab läbi lummava ja tundelise pildikeele loo haavatavast liigist ja pühendunud naisest. Lugu leiab aset ühes maakera põnevaimas paigas.
Parima režii auhinna kategoorias „Inimene ja loodus“ pälvis Ulf Marquardti film „Jacques Cousteau pärand” (Saksamaa). See on aus sissevaade erakordse teadlase, poliitiku ja leiutaja Jacques Cousteau elutöösse.
Parima operaatoritöö auhinna andis žürii kategoorias „Loodus“ Lihulast pärit Remek Meelele filmi „Eesti loodus: Alam-Pedja” (Eesti) eest. Žürii märkis, et tegemist on võrratu operaatoritööga, kus väheste tehniliste vahenditega on saavutatud suurepärane tulemus. Vaataja ees avanevad parajas tempos esitatud imelised vaated.
Kategoorias „Inimene ja loodus“ sai parima operaatoritöö preemia Eesti päritolu Alar Kivilo film „Läbi jää ja aja” (Kanada). Tegemist on filmiga, kus piltide abil on jutustatud lugu ja loodud unikaalne, ainult sellele filmile omane maailm.
Esimest korda jagati välja ka publiku preemia parimale Eesti loodusfilmile. Selle võitis Remek Meele film „Eesti loodus: Alam-Pedja” (Eesti). Reedel esilinastunud film pälvis samal õhtul ka keskkonnaministeeriumi eriauhinna.
