Et aasta alguse majandusnäitajad on olnud nõrgad, seda me juba teadsime. Aga et Eesti majanduskasv selle aasta esimeses kvartalis aeglustub ühele protsendile, seda saime nüüd sel nädalal täiendavalt teada. Kahjuks rohkem kui see üks number ka palju rohkemat teada ei saanud.
Mis sellest nüüd siis välja lugeda, kas Euroopa majanduslangus on nüüd lõpuks meile kohale jõudnud? Ilmselt tuleb tunnistada, et tõenäoliselt küll. Euroopa jätkuv majanduslangus ei tõota meile ekspordi osas lähiaegadel paranemist. Kuid mida veel sellest ühestprotsendilisest majanduskasvust välja lugeda?
Esiteks seda, et majanduse trendi kasvumäär on olnud ilmselt madalam, kui ma siiani arvasin. Väga mitmete ja suurte ühekordsete tegurite tagant on seda trendimäära üsna raske näha. Neljandas kvartalis suurendasid kasvu ühekordsed valitsuse kulutused, esimeses kvartalis suured väliskaubandustehingud ning mõlemas aktsiisimaksude ajastamine. Siiski tundub, et põhilise järeldusena saab välja tuua majanduse kasvupotentsiaali vähenemise lähiajal.
Majandus kasvas esimeses kvartalis vähem, kui see kasvas ilma ehitussektori panuseta eelmisel aastal. Eelmisel aastal andis ehitussektor 0,8 protsendipunkti 3,2-protsendilisest majanduskasvust. Peaaegu igas kvartalis, välja arvatud teises, oli majanduskasv ilma ehitussektorita üle 2 protsendi, eriti teisel poolaastal. See tekitab küsimuse, et kui kvoodirahade mõju välja jätta, kas ülejäänud majandus on samuti nõrgenenud või tekitas oodatust suurema majanduslanguse ehitussektori oodatust suurem langus?
Tööturu olukord hea
Nii palju, kui tööturu statistikast õnnestub välja lugeda, kinnitab see paari suurema majandusharu – nagu tööstus ja jaekaubandus – nõrgenemist, mis oli ka mahuindeksitest juba nähtav. Müügimahtude vähenemine on nendes sektorites juba jõudnud vähendada tööhõivet, samuti veondust ja laondust. Samas on mitmes väiksemas sektoris päris märgatav hõive kasv. Huvitav on tööhõive statistika ehitussektori osas, kus see ei ole võrreldes eelmise aastaga sugugi kahanenud, vaid hoopis 2 protsenti kasvanud nagu eelmiselgi aastal. Nii et ei eelmise aasta kiired ehitusmahu kasvud ega selle aasta langused ole kuidagi mõjutanud hõivet ehitussektoris.
Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele kasvas tööhõive esimeses kvartalis võrreldes aastatagusega jätkuvalt. Tööhõive kasvas isegi rohkem kui majandus, mis tavapäraselt ei peaks nii olema. Hõive kasv ei ole isegi mitte märgatavalt aeglustunud, nagu ma seda oodanud olen. Hõive aastakasv aeglustus 1,4 protsendile esimeses kvartalis 1,7 protsendilt IV kvartalis. Ka töötuse määr alanes aastatagusega võrreldes 11,5 protsendilt 10,2 protsendile.
Eelmise kvartaliga võrreldes töötuse määr küll suurenes 9,3 protsendile, kuid see on tavapärane sesoonne suurenemine ning täiesti ootuspärane. Ning see ei olnud põhjustatud mitte tööhõive vähenemisest, vaid suuremast hulgast aktiivsetest inimestest, kes tööd otsisid. Mis on ju ainult positiivne.
Seega on tööturu olukord jätkuvalt suhteliselt hea. Ja seda kajastab ka tarbijate kindlustunde indikaator, mis on jätkuvalt tõusnud. Samas on ettevõtete kindlustunne hakanud vaikselt murenema ning tööturu näitajad reageerivad muutustele ka alati üsna pika viitajaga.
Aga nii kaua, kui tarbijatel on veel optimismi, on majanduskasvul potentsiaali ikkagi säilitada väikest positiivset kasvu ka siis, kui eksport jääb edasi vinduma.
Eksport kasvas esimeses kvartalis küll päris jõudsalt, 13 protsenti, kuid tegemist oli ilmselt kaupade sisse- ja uuesti väljaveoga, mis majanduskasvu kuigi palju ei panustanud.
Ruta Arumäe,
SEB majandusanalüütik
