Katkendeid Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi emadepäevale pühendatud kirjatööde võistluse paremaist töödest. Konkursi parimad saavad preemiat Heino Noore stipendiumifondist.
7. kl
Nii harva, kui ma Sind kallistan, tõmban sügavalt sisse Sinu lõhna. Tahan, et see jääks mulle elu lõpuni meelde. See magus ja natuke värske ning suvelik lõhn.
• • •
Minu ema pole üldse mitte tavaline pereema. Ta on minu parim sõber ja see inimene, kelle poole ma pöördun oma rõõmude ja muredega. Ta pole just kõige kannatlikum inimene ja vahel ta ei suuda mu teismelise jama kuulata, aga siis ma koputan ta südametunnistusele ja ta võtab ennast kokku. Siis saan ma rääkida oma sõbrannade armumistest, poistest, õpetajatest ja kõigest, mis on minu jaoks oluline. Tavaliselt näeb ta peale mu sädistamist päris piinatud välja. Ei tea küll miks?
Mu emal on rida puudusi, aga ma kasvatan teda pidevalt. Endiselt ei suuda ta arvutiga teha muud, kui oma e–maile lugeda, endiselt ei oska ta mobiiltelefonist oma sõnumeid avada ja endiselt ei saa ta aru, milleks on vaja facebooki. Aga ta armastab meie peret, kogu seda kupatust: issit, lapsi, meie kodu ja meie kodulinna. Ta küll vahel ähvardab ära põgeneda ja üksikule saarele oma raamatutega kolida, aga me ju teame, et see on ainult nali.
• • •
Siis, kui Sa tuled töölt, tahad süüa, vaadata telekat, puhata, helistan Sulle mina ja palun, et Sa läheksid poodi ja ostaksid mulle vihiku. Sa lähed küll natuke kurjaks ja siis natuke karjud, aga Sa ikka teed seda, isegi kui tahad väga puhata. Mõnikord ma ajan Sind närvi sellega, et kogu aeg tahan midagi, aga mis teha… Sellised me, lapsed, tänapäeval oleme.
• • •
Kui ma kardan mõnda tulevat kontrolltööd, ütled Sa mulle, et ma saan sellega hakkama, ja mu hirm kaob.
8. kl
Mäletan, kui kord olin Sulle öelnud halvasti ja Sa olid selle jutu peale nutma hakanud. Mul oli kohutav valu sees ja mõtlesin endamisi, et kuidas suutsin ma midagi sellist enda emale öelda. Isegi nüüd, kui mulle see meelde tuleb, kripeldab mul sees mis kole.
• • •
Mulle tundub, nagu Sa ei oleks kunagi noor olnud. Sa ainult õiendad minu kallal ja keelad kõike. Ma tahaks tunda end vabana nagu lind taevas, et mitte mingisuguseid piiranguid ei oleks. Kuigi tegelikult mulle ei meeldiks see ka, kui ma saaks täieliku vabaduse. Ma tunneks siis, et Sa ei hooli minust ja Sul on ükskõik.
• • •
Tead, ema! Sa meeldid mulle! Sa meeldid mulle, sest Sa oled noortepärane ja kaasaegne. Sa oled erinev teistest emadest — Sa lased mul elada oma elu, austad minu tehtud otsuseid ja valikuid. Ja ükskõik, kui palju mulle meeldib öelda, et olen iseseisev, oled Sina minu kalju, kes mind kõiges toetab. Sa oled ankur, kes mind kahe jalaga maa peal hoiab. Sa oled minu ideede generaator ja kõige parem tujuparandaja.
• • •
Ema, kas mäletad, kuidas Sa õpetasid mulle r–tähte? See oli päris lõbus päev. See r–täht oli minu jaoks nii raske, aga Sa ikkagi õpetasid mulle seda. Kui proovisin seda viimast korda välja öelda, pritsisin Su prillid täis. Viimast korda proovides ei tulnud välja. Ma olin vihane.
9. kl
Lase kõrvadest mööda minu ütlemised, et ma ei armasta Sind ja et sa oled nõme. Need sõnad on öeldud siis, kui ma pahur olen.
Usu seda, mida ma ütlen Sulle rahulikult ja naerusuul, mitte seda, mida karjun ja pisarsilmi vaikides mõista annan.
• • •
Minu jaoks on ema perfektne, ainus viga, mis tal ja ka teistel emadel on — ta armastab mind liiga palju.
• • •
Kui ma väike olin ja Sa minuga riidlesid, mõtlesin, et võtan oma mänguasjad ja lähen ära. Ma pakkisin alati mänguasjad kotti, aga ma kodust välja ei jõudnud, sest minu jaoks olid multikad palju paremad ja tähtsamad.
• • •
Ema, Sa ei eksi, kui Sa ütled, et meie pere koosneb seast ja kolmest põrsast, kuna me tõesti peaksime oma kodu korrashoiuga rohkem tegelema.
Gümnaasium
Kohati võib tunduda, et teen kõike vastupidiselt sellele, mida Sina arvad. Tihtipeale see ka on nii. Kindlasti pole see tingitud sellest, et minu arvates ei tea Sina asjast midagi, vaid lihtsalt üritan leida oma teed ise. Samas teades, et minu viis ei pruugi olla parim mulle endale. Siiski pean Sind targemaks, kuna oled siin elanud kauem ja tead rohkem kui mina ise.
• • •
Tahan Sulle öelda aitäh, et oled mind kasvatanud selliseks, nagu ma olen. Oled mulle alati õpetanud, et raamatut ei tohi hinnata selle kaane järgi. Üritan seda alati meeles pidada. Samuti oled Sa minusse alati uskunud. Oled mind alati julgustanud oma ideed hoolimata kõigest ellu viima. Ema, oled alati mulle öelnud, et tunneksin rõõmu ka pisiasjadest ning oleksin tänulik selle eest, mis mul on, ja mitte ei muretseks selle üle, mida mul ei ole.
