Haapsalu kolledži liiklustudengitel on valminud esimene osa Haapsalu, Uuemõisa ja Paralepa kergliikluse uuringust.
Esimeses osas selgitasid üliõpilased välja praeguse olukorra ja selles on haapsallasele vähe päris üllatavat.
Et paljud ülekäigurajad ei vasta nõuetele, tunneb iga liikleja, eriti jalakäija. Kui esmapilgul paistabki ülekäigurajaga kõik korras olevat, on ikka tee servas mõni puu või muu takistus, mis teeületust ootavat inimest autojuhi eest varjab. Võib–olla polegi olude parandamiseks muud vaja, kui puu või põõsas maha võtta ja nii nähtavust parandada.
Kõige üllatavam on uuringu põhjal vahest see, et Haapsalu vanalinn, mis võiks olla kergliiklejate paradiis, on liikluskorralduselt autode poole kaldu. Kõnniteedel, mis on niigi kitsad, takistavad liiklemist elektripostid või trepid, sundides jalakäijat sõiduteele astuma.
Kuigi liikluse „kordategemiseks” praegu raha ei ole, tuleks uuringu tulemusi arvestada edaspidi või ehituse ajal.
ülekäigukohti on vähe. Tavaliselt sõidan autoga, aga hiljaegu tahtsin jalgsi minna üle Posti tänava Kreutzwaldi tn nurga lähedal, aga võta näpust.Ilmselt juhtus olema mingi eriline kellaaeg et autosid oli rohkesti ja nii ma siis ootasin ja ootasin seal tee ääres. Lähimad ülekäigukohad on “veetorni” ja “tsentraali” juures?
Kui 3-el kuul aastas on lumi kõnniteelt koristamata, siis jalgsi liikleja peab ju sõiduteel käima, mis tal üle jääb.
Eriti hull olukord on talvel Jalaka tänaval. Kõnnitee on vasakul pool, suunaga Metsa tänava poole. Kõikede sealpoololevate eramajade esised kõnniteed on lumest puhastamata ja juba palju aastaid. VAnurid ja noored peavad kahesuunalise tänava ääri kasutama ka titekärudega!
Kevade tulekul avaneb öövastav pilt koristamata prahist, rääkimata muru niitmisest oma kruntide aiatagustest. See tänan on ometi kesklinn.
Jaa veel, kunagine lihakombinaadi territoorium……linnaisad, tehke ometi silmad lahti! Kuikaua veel? Ka välismaalased liiguvad siinkandis ja vangutavad päid!