Jääteedel sõitis lõppenud hooajal 33 545 sõidukit

Lõppenud talvel avatud olnud kolmel jääteel sõitis kokku 33 545 sõidukit, maanteeamet kulutas jääteedele ligi 142 000 eurot.

Kõige elavam liiklus oli Haapsalu–Noarootsi 3,9 kilomeetri pikkusel jääteel, kus sõitis kokku 19 979 autot, ütles maanteeameti pressiesindaja BNSile.

Mandri ja Vormsi saare vahelist 10,2 kilomeetri pikkust jääteed kasutas 8597 ning mandri ja Kihnu saare vahelist 12 kilomeetri pikkust jääteed 4969 autot.

Haapsalu–Noarootsi jäätee oli tänavu avatud 14. jaanuarist 8. aprillini ehk 77 päeva, Rohuküla–Vormsi jäätee 22. jaanuarist 8. aprillini ehk 62 päeva ja Munalaiu–Kihnu jäätee 12. märtsist 7. aprillini ehk 26 päeva.

Haapsalu–Noarootsi jääteele kulus kokku 43 337 eurot, Rohuküla–Vormsi jääteele 48 462 eurot ning Munalaiu–Kihnu jääteele 31 712 eurot.

Maanteeamet kavandas ka Hiiumaa ja Saaremaa vahelise Tärkma–Triigi, mandri ja Hiiumaa vahelise vahelise Rohuküla–Heltermaa ning mandri ja Muhu saare vahelise Virtsu–Kuivastu jäätee avamist, kuid uuringutest amet kaugemale ei jõudnud. Tärkma–Triigi jäätee uuringutele kulutas maanteeamet 8046 eurot ja Rohuküla–Heltermaa jäätee uuringutele 10 396 eurot. Virtsu–Kuivastu jääteele maanteeametil tänavu raha ei kulunud.

Mullu kulutas maanteeamet jääteedele kokku 37 372 eurot, avatud oli kaks jääteed. Mullu 6. veebruaril avatud ja 1. märtsil suletud 3,8 kilomeetri pikkust Haapsalu–Noarootsi jääteed kasutas 3538 autot ja tee rajamine ning hooldus maksis 8897 eurot. Mullu 9. veebruaril avatud ja 1. märtsil suletud 10,2 kilomeetri pikkust Rohuküla–Vormsi jääteed kasutas 1778 autot ja see maksis 16 451 eurot. Tärkma–Triigi jääteed mullu ei avatud, kuid uuringute ja trassi mahamärkimise maksumuseks kujunes 4864 eurot. Munalaiu–Kihnu jääteed ei avatud samuti, selle uuringud ja trassi mahamärkimine läksid maksma 7160 eurot.