Läänemaal on 2488 rahvakultuuriharrastajat. Kõige populaarsem on koorilaul, millele järgneb rahvatants väikese vahega, selgub statistikaameti andmeist.
„Läänemaa on tantsiv maakond,” ütles maakonna rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. Kuigi koorilauluga tegeleb maakonnas 909 inimest ja rahvatantsuga kümmekond inimest vähem, on meil tantsurühmi rohkem kui koore. Tantsurühmi on maakonnas 61, koore kolmandiku jagu vähem.
Marju Viitmaa sõnul on populaarne rahvatants ja palju just koolirühmi. Seda kinnitab ka statistika — rahvatantsuharrastajaist kaks kolmandikku on lapsed ja noored.
Rahvakultuurijuhi sõnul on tantsurühmi rohkem, sest neile on lihtsam juhendajat leida. Paljud rahvatantsujuhid on iseõppijad, kes hiljem koolitustel oma teadmisi–oskusi täiendanud. „Dirigendiks ise kodus õppida ei saa,” võrdles Viitmaa.
Viitmaa sõnul on ka enamik Läänemaa koore koolikoorid. „Kus koolis vähegi lapsi on, seal on ka koor,” ütles ta. Täiskasvanute kooridega on maakonnas rahvakultuurijuhi hinnangul seis kurvem. „Mina ei usu, et Haapsalus pole nii palju laulvaid mehi, et meeskoori kokku ei saaks. Aga me ei leia ühtegi inimest, kes sellega tegelema hakkaks,” ütles Viitmaa. Ta lisas, et kollektiivide puhul olenebki palju juhendajast. Kui juhendajat pole kohapeal, vaid ta käib mujalt, näiteks Tallinnast, kipub ka kollektiiv ära vajuma.
Kuigi Läänemaa elanike arv väheneb, on rahvakultuuri harrastajate ja kollektiivide arv viimastel aastatel püsinud.
Eesti peale kokku tegutses 2012. aastal vabal ajal mõnel rahvakultuuri alal ligi 85 000 inimest. Kõige populaarsem harrastus oli koorilaul, millega tegeles üle 40 000 inimese, rahvatantsuga ligi 21 000 inimest. Paljud rahvakultuuri harrastajad tegutsevad mitmes kollektiivis, mis näitab ühest küljest harrastajate aktiivsust, teisalt aga ka nõudlust uute liikmete järele.
Marju Viitmaa sõnul pole meil eriti palju täiskasvanuid, kes nii kooris laulaks kui ka rahvatantsu tantsiks, küll on see tavaline laste puhul. „Kui koolis on tubli laps, siis ta laulab ja tantsib ning teeb ka näitemängu,” ütles rahvakultuurijuht.
Rahvakultuuriharrastajad Läänemaal 2012. aastal
Harrastajaid 2488
sh naisi 1813
mehi 675
lapsi 1093
noori 273
täiskasvanuid 944
eakaid 178
Koorimuusika 909
sh naisi 706
mehi 203
lapsi 580
noori 98
täiskasvanuid 206
eakaid 25
Rahvatants 899
sh naisi 587
mehi 312
lapsi 463
noori 86
täiskasvanuid 247
eakaid 103
Harrastusteater 279
sh naisi 192
mehi 87
Puhkpill ja rahvamuusika (49 puhkpill, 56 rahvamuusika)
sh naisi 57
mehi 48
Vokaalmuusika 57
sh naisi 43
mehi 14
Folkloor 80
sh naisi 72
mehi 8
Käsitöö 136
Allikas: statistikaamet
