Haapsalu gümnaasiuminoored astuvad ületuleval nädalal rahva ette uue muusikalavastusega „Juhe koos?!”, mis räägib suur– ja väikelinna mentaliteedi põrkumisest.
Lavastaja Kai Tarmula tunnistab küll, et lavastust reklaamitakse muusikalina, kuid ise eelistab ta terminit „muusikateater”. „Sõna „muusikal” on nii ära leierdatud ja ma pole ka mingi muusikalitegija, pigem teen muusikaga teatrit või muusikateatrit,” ütles Tarmula.
Haapsalu gümnaasiumi noorte eelmise, kahe kooli konfliktist pajatava lavastusega „Kinni läe’te teie” võrreldes on seekordne tükk meelelahutuslikum.
„Ma arvan, et sellest moraalitsemisest ja näpuga vehkimisest on kõik tüdinenud,” ütles lavastaja. Ta näeb kahes lavastuses ka sarnast — noorte lood on ikka noorte lood.
Lavastuse „Juhe koos?!” aluseks on võetud soomlase Perttu Leppä 1999. aastal välja tulnud esimene täispikk noortefilm „Pitkä kuuma kesä”, mille on kohalikele oludele kohandanud Karel Rahu.
Kai Tarmula sõnul on lugu vaimukas ja noortepärane. Soome ja eesti huumor pole küll päris ühesugune, aga inimtüübid on rahvusest olenemata igal pool sarnased. Tarmula tunnistas, et filmi ennast ei vaadanud ta enne lavastama asumist meelega, et end mitte sellest mõjutada lasta.
Lugu räägib Haapsallu kolinud pealinna poisist ja sellest, kuidas pea– ja väikelinna ellusuhtumised põrkuvad. Lavastaja sõnul võtab uustulnuk kaasa teatud poosi, mis võib–olla polegi tegelikult põlglikkus kohalike vastu, vaid kaitsekilp.
Et tegemist on muusikatükiga, siis loomulikult kõlab seal palju muusikat. Kai Tarmula sõnul pole muusika lavastuses vahepalaks, vaid lauludes antakse edasi palju sisust, mistõttu tasub hoolikalt kuulata.
Lavastuses on kasutatud 1980. aastate muusikat koos põigetega rokiklassikasse ja 1990. aastate alguse muusikasse. Laulutekstid on kirjutanud Anneli Aken. „Ta on teinud väga tänuväärse töö,” kiitis Tarmula.
Lavastaja lisas, et osa laulutekste trükitakse ka kavalehtedele, sest neis on vaimukusi, mis esimese hooga kuulates kõrva ei jäägi.
Kui eelmises lavastuses oli keskmes kahe kooli ühendamine, siis sel korral on kaks kooli ka päriselt üheks saanud — lavastuses löövad kaasa nii Haapsalu kui ka Wiedemanni gümnaasiumi noored, enamik neist abituriendid.
Kokku on laval 25 noort, lisaks viieliikmeline bänd. Viimases on peale eelmise koosseisu ka naiskitarrist ja süntesaatoril Antti Kammiste.
Et muusika on Tarmula sõnul eelmisest lavastusest keerulisem, siis noored ise pille kätte ei haara. „Pillimängimine ja laulmine võtab väga palju energiast ja tekitab lisastressi. Sellepärast laseme teistel mängida ja noortel laulda,” selgitas lavastaja. Ta lisas, et koori ja solistide õpetamisel teeb tublit tööd Ilona Aasvere.
Kai Tarmula ütles, et põhiosa tekstist on lavastuses noormeeste kanda, tüdrukute õlule jääb rohkem liikumine. Peaosa, uut poissi, mängib Mattias Mutso.
„Ma arvan, et peaosades on inimesed, kellest kaasõpilased kunagi ei arvaks, et nad võiksid peaosas olla,” ütles Tarmula.
Ta tunnistas, et tegi selle kübaratrikiga küll nii noorte kui ka enda elu keerulisemaks, kuid tulemus on seda väärt. „Ma avastan iga päevaga, kuidas poisid avanevad,” oli lavastajal hea meel.
Tarmula lisas, et enamikul osalistel pole ka varasemat näitlemiskogemust. Ühtpidi tekitab see lisatööd, kuid teisalt säilitavad noored värskuse.
„Meil on nii äge bänd, nii äge muusika, nii head helitehnilised võimalused ja suur lava; nii et meil ei jää muud üle, kui 100% tuld!” uskus Kai Tarmula asja õnnestumisse.
Esietendus on 18. aprillil Haapsalu kultuurikeskuses, pärast seda lähevad noored aga päris lavale ja annavad etenduse Endla teatris.
