Ühiskondliku ruumi politiseerimisest saab rääkida siis, kui võimuesindajate otsusest sõltuvatele ametikohtadele nimetatakse ilma selgevajaduseta isikud, kes kuuluvad võimul oleva(te)sse erakonda(desse). See võib tähendada, et kohast jääb ilma mõni teine, iseenesest võimekam soovija, kes ei kuulu sobivasse parteisse. Teisalt on aga raske tõmmata kindlat piiri, millal on erakonna liikme nime- tamine mõnda ametisse õigustamatu, sest erakonda kuulumine on iga kodaniku õigus ega tohi takistada kedagi soovitud kohal töötamast. Arutelupäeval osalejatel on palutud arutada ja hinnata, kas järgmised Rahvakogus väljapakutud ideed aitaksid vähendada ühiskondliku ruumi ebavajalikku politiseerimist.
1. Riigikoguliikmete kuulumine riigi osalusega äriühingute nõukogudesse
Kuna riik võib olla ka äriühingute omanik (näiteks Eesti Energia, Eesti Loto, Eesti Post, Estonian Air, Tallinna lennujaam jt), on tal õigus ja kohustus määrata oma esindajad nende ettevõtete juhtorganisse. Määrajaks on Vabariigi Valitsus ning sageli määratakse esindajateks Riigikogu liikmeid, kes saavad siis lisaks Riigikogu liikme palgale tasu ka oma töö eest nõukogudes. Õiguskantsler on viidanud, et see on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Avalikkus näeb nõu- kogusid veel kui mugava lisasissetuleku teenimise võimaluse erakondade liikmetele nende asjatund- likkusest sõltumata. Rahvakogus peeti oluliseks ka minimeerida erakondlikku mõju ning võimalust teha ebapädevaid otsuseid, mis kahjustaksid ettevõ- tete kliente, kelleks tihti on suur osa elanikkonnast.
KÜSIMUS: millist varianti pooldad?
1. Jätkata praeguse süsteemiga, kus Riigikogu liikmed võivad kuuluda nõukogudesse ja saada selle eest töötasu.
2. Keelata Riigikogu liikmetel nõukogudesse kuuluda.
3. Lubada Riigikogu liikmetel küll nõukogudesse kuuluda, aga mitte lubada selle eest töötasu saada.
Milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
• Kui Riigikogu liikmetel pole lubatud nõukogudesse kuuluda, määratakse nende asemel seal riigi esindajaks teised inimesed, eeldatavasti vastava ala asjatundjad. See aitab kaasa erapooletu professionaalsuse kasvule selliste elanikke teenindavate organisatsioonide tegevuses.
• Teisalt on viidatud, et Riigikogu liikmed on riigi esindajana nõukogus enam informeeritud riigiasjadest ja -huvidest, samuti on nad rohkem avalik- kuse tähelepanu all ja vastutaksid enam kui amet- nikest või ärimeestest nõukogu liikmed.
• Kui Riigikogu liikme tööd nõukogus ei tasustata, aitab see vältida nõukogu liikme positsiooni kasutamist lisasissetuleku allikana. Samas oleks ebaõiglane, kui osa nõukogu liikmetest saab tasu, osa (Riigikogu liikmed) mitte.
2. Riigi ja kohaliku omavalitsuse esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus
Riigi omandis olevaid äriühinguid on 32 ning riigi sihtasutusi on 68. Sellele lisanduvad omavalitsuste äriühingud ja sihtasutused, mida on kõige rohkem Tallinna linnal kui Eesti suurimal omavalitsusel. Paljudes või isegi enamikus neist on nõukogude liikmeteks poliitikud.
KÜSIMUS: kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus?
1. Jah
2. Ei
Milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
- Muutuks selgemaks see, kuidas rahva valitud esindajad kaitsevad avalikke huve riigi ja kohalike omavalitsuste otsustuskogudes.
- Kui poliitikust nõukogu liikmel on kindlad üles- anded ja volitused, kuidas avalikku huvi esindada, aitab see lahendada olukordi, kus ettevõtted või selle kliendid võivad saada kahju.
- Kuna ka praegu on seadusega kehtestatud äriühingute nõukogu vastutus, siis on oht, et suuremate piirangutega võiks väheneda ettevõtlusvabadus.