0

Liitumise rahvakoosolekuil valitses asjalik meeleolu

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Oru vallamajja kogunes teisipäeva õhtul nelja valla ühinemise asjus rahvakoosolekut pidama napp paarkümmend inimest. Uuriti, kas ühinemine on otsustatud. Foto: Katrin Pärnpuu
Oru vallamajja kogunes teisipäeva õhtul nelja valla ühinemise asjus rahvakoosolekut pidama napp paarkümmend inimest. Uuriti, kas ühinemine on otsustatud. Foto: Katrin Pärnpuu

Esimesed nelja omavalitsuse liitumist tutvustavad rahvakoosolekud Paliveres ja Orul läksid heatahtlikus ja sõbralikus õhkkonnas.

Kui tavaliselt tapeldakse vähemalt valla nime pärast, siis isegi see küsimus ei tekitanud tundetulva, Orul tuli see jutuks vaid möödaminnes. Meeleolu mõlema valla koosolekul oli asjalik–rahulik. „See näitab, et oleme valmis ühinema ja ajame ühist asja,” ütles Oru abivallavanem Varje Paaliste.

Sotsiaaltöö mõõdab ühinemise edukust

„Ühinemise edukust saame hinnata selle järgi, kui hästi suudame sotsiaaltööd korraldada,” ütles sotsiaalvaldkonna komisjoni juht Varje Paaliste. „Sellepärast, et see valdkond on inimesele kõige lähemal.”

Paaliste ei ole rahul praeguse sotsiaaltööga. Sotsiaaltöötajaid on vähe ja nad peavad tegelema saja asjaga. Uues vallas saaksid nad spetsialiseeruda.

Hajali asustusega vallas on võtmeküsimus transport. Kui inimene ise ei suuda näiteks linna arstile minna ja lähedased ei saa ka aidata, peab vald appi tulema. Tallinnas käimine aga võib võtta terve päeva.

Taebla vallavanem Ülle Erman tunnistas, et ta süda valutab, kui näeb magistrikraadiga sotsiaaltöötajat terve päeva vaid taksoteenust osutamas.

Paaliste sõnul ongi mõistlikum osta transporditeenust, selmet väljaõppinud sotsiaaltöötajaid autojuhina kasutada.

Paaliste möönis, et arvatavasti peab ka inimene ise mingi osa sõidukulust tasuma, sest sõit ei ole sugugi odav.

Paaliste sõnul jääb kindlasti igasse valda kohapeale alles ka mõni sotsiaaltöötaja, kelle poole saab pöörduda ja kes siis otsustab, kas aitab ise või võtab ühendust kolleegiga.

Liitujad on otsustanud, et toetused ja palgad ühtlustatakse. Sotsiaaltoetuste puhul tuleb joonduda Nõva järgi, kus enamik toetusi on kõige suuremad.

Näiteks on Nõval sünnitoetus 100 euro võrra suurem kui Orul või Ristil. Nõva maksab ka matusetoetust, mida Ristil ja Orul ei ole. Seda saab vaid juhul, kui on tõesti vaja.

Ranitsatoetuse puhul tuleb aluseks võtta aga Oru, kus toetus on kõige suurem.

Kas ühinemine on raudselt otsustatud?

See küsimus kõlas esimeste seas Oru valla koosolekul, kui Risti volikogu esimees Andres Liiv kutsus üles ühinemislepingu projekti tegema muudatusi, kui rahvas peaks midagi muuta soovima.

Ühinemise juhtkomisjoni esimees Aldo Tamm selgitas protsessi: rahvakoosolekud käivad, ees ootab rahvaküsitlus, kus inimesed ütlevad, kas nad soovivad ühineda või ei.

Alles pärast seda kogunevad vallavolikogud tegema lõplikku otsust.

„Ei võta mina õigust ega julgust ennustada, mis otsuse volikogud teevad, aga ma loodan väga, et see tehakse tulevikule mõeldes,” sõnas Tamm.

Küsiti, kui suur peaks olema „ei” ütelnute protsent, et volikogu teeks eitava otsuse.

Orulased uurisid ka, mis saab, kui keegi neljast ära ütleb. „Kui keegi otsustab kõrvale jääda, siis teised jätkavad,” sõnas Aldo Tamm.

Ühise piiri olemasolu nõue seab siiski teatud piirangud. „Kui eitava otsuse peaks langetama Oru, siis on Nõva ees uks lukus,” sõnas Taebla vallavanem Ülle Erman.

Kus on kokkuhoid, kui kõik jääb alles?

Teisena kerkis Orul kokkuhoiu küsimus. „Mina ei näe mitte kuskilt kokkuhoidu, kui kõik jääb, nagu on, ja kõik toetused ühtlustatakse,” sõnas orulane Mare Urbas.

Oru vallavolikogu esimees Andres Kampmann ütles, et valdade ühinemise eesmärk ei olegi kokku hoida. „Lihtsalt neli väikest valda koos suudavad teha suuremaid investeeringuid, mida eraldi meist ei suuda praegu keegi,” ütles ta.

Aldo Tamme sõnul iseloomustab ühinemist pigem tulemuslikkus kui kokkuhoid, aga viimastki ei saa välistada.

„Praegu on meil siin neli vallavanemat, edaspidi üks. Ikkagi mõne ametniku me hoiame kokku,” sõnas Tamm.

Ka ei pea näiteks ostma neli korda tarkvara, ehk mitte ka neli korda vähem, aga siiski vähem, sõnas Tamm.

Varje Paaliste sõnul ei tähenda toetustegi ühtlustamine „košmaarset” summat, see on täiesti jõukohane. „Igal juhul on võitjad need, kes saavad täna toetust vähem,” sõnas ta.

Kas teil tõsisemat eesmärki ka on?

Selle küsimuse esitas Palivere rahvakoosolekul hoopis Risti valla mees Sven Köster. Teda huvitas, kuidas uues vallas ettevõtlust arendatakse. Kui ei ole töökohti, tuleb varsti jälle liituda, et rahvaarvu säilitada.

Köster soovitas uue valla edukuse mõõdupuuks võtta töökohtade arvu. Et loeme kokku praegused töökohad ja vaatame, kui palju on neid juurde tekkinud. „Kulukomisjonid teil on, aga kas teil tulukomisjon ka on?” küsis Köster. „Kust me tulu juurde saame?”

Kösteri meelest võinuks ühinemise ettevalmistusse kaasata ka ettevõtjaid. Praegu on asi ametnikukeskne.

Juhtkomisjoni esimees Nõva vallavanem Aldo Tamm möönis, et ettevõtjaist tugirühm tuleb kokku kutsuda, aga seda pole jõutud veel teha.

Vallavanemad olid arvamusel, et omavalitsusel on vähe võimalusi ettevõtlust arendada. Taebla vallavanem Ülle Erman leidis, et ka töökoht ei ole mingi indikaator.

Taebla vallas on 160 töötajaga Maagi lihatööstus ja 60 töötajaga Cipax, aga pooled töötajad on mujalt. Isegi vallamajas on pooled töötajad mujalt.

Politsei, side ja arst — nende peale omavalitsuse hammas ei hakka, pareeris Erman Kösteri küsimuse, kas Ristile ikka tuleb kiirabijaam ja konstaablipunkt. Neid asju ei saa omavalitsus otsustada.

Kas laenud on meie või teie omad?

Arvatavasti kerkib igal koosolekul — Risti ehk välja arvatud — üles küsimus, kuidas laenudega jääb. Nõval laenu peaaegu polegi. Taeblal ja Orul on laenu 30% ringis eelarve mahust, Ristil aga ligi 80%.

„Hirmu, et keegi teine maksab Risti võlad, ei ole vaja tunda,” ütles vallavanem Rein Kruusmaa. Risti on oma laenuga hästi hakkama saanud. Kui alles mõne aasta eest oli laenukoormus niisama suur kui valla eelarve, siis selle aasta alguseks oli laen 78% eelarvest. Lubatud on kuni 60%.

Laenuga ehitatud spordisaal on aga Risti rahval olemas. Kruusmaa sõnul ei pääse ka teised investeeringuist.

Uue omavalitsuse laenukoormus jääb 40% kanti ja see annab võimaluse investeerida.

Aldo Tamm tõi näiteks vajaduse renoveerida Rannaküla veevärk ja kanalisatsioon. Nõva saaks vabalt laenata selleks 40 000 eurot, aga üksi majandades oleks vallal seda laenu raske tagasi maksta. Uues omavalitsuses on see summa aga tühine. „See, mis on Nõval tegemata, saab uues vallas möödaminnes teha,” ütles ta.

Kas Põhja–Läänemaa vald on parim nimi?

Palivere põhikooli direktor Tõnis Peikel soovitas mõelda mõnele muule nimele kui Põhja–Läänemaa.

Oru volikogu esimees Andres Kampmann selgitas, et Põhja–Läänemaa juurde jäädi seetõttu, et kui teised vallad ükskord nendega liituda tahavad, saab raha kokku hoida, ei pea nime ega sümboleid muutma.

Paliveres pakuti välja mitu nime, näiteks Laikmaa ja Hiie vald. Mõelda võiks ka mõnele väga vanale kohanimele nagu Uugla, Kedre, Vedra või Luigu.

Orul leiti küll, et praegune favoriit — Põhja–Läänemaa — on pikk ja lohisev, asemele pakuti Loode valda.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz