Eestis Eesti Vähiliit, Eesti Haigekassa ja SA Vähi Sõeluuringud tähistavad tänasest 27. jaanuarini emakakaela ennetamise nädalat, et juhtida naiste, aga ka avalikkuse ja meditsiinitöötajate tähelepanu emakakaelavähi ennetamise ning varase avastamise tähtsusele.
Sel aastal saadab haigekassa kutsed emakakaelavähi sõeluuringule 1958., 1963., 1968., 1973., 1978. ja 1983. aastal sündinud naistele. Uuring on ravikindlustatud naistele tasuta ning kõik kutse saanud naised on oodatud sõeluuringus osalema.
Vähiliidu teatel saab igal aastal Eestis emakakaelavähi diagnoosi ligikaudu 160 naist. Haigestumuse kõrgpunkt langeb 40.–50. eluaastaisse, kuid haigus tabab ka üha nooremaid naisi. Emakakaelavähki haigestumuse ja suremuse näitajad on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrged – oleme oleme esimese seitsme seas. Eestis haigestub emakakaelavähki 3,5 korda rohkem ja haiguse tagajärjel sureb viis korda rohkem naisi kui Soomes.
Emakakaelavähi eelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Emakakaelavähi haigestumust ja suremust on võimalik vähendada vähieelsete seisundite avastamisega sõeluuringul ja inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimisega. Õigeaegselt avastatuna on haigus kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse sugulisel teel levivat HPV-viirust. Emakakaelavähk ja vähieelsed seisundid on algul tunnusteta, seepärast tuleks naistel käia PAP-testi tegemas 2–3aastase vahega.
Naistearstid soovitavad emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks:
– regulaarne kontroll naistearsti (perearsti) juures
– emakakaelavähi sõeluuringul osalemine (vajalik ka juhul, kui naine on HPV vastu vaktsineeritud)
– HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine enne suguelu algust (selle eest tasub inimene ise täies ulatuses)
– sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine
Lisainfot emakakaelavähi sõeluuringu kohta Eestis leiab siit.
