Lääne Elu paberleht 24. novembril

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Kõige hullem on olukord Salajõel elava Kalju Ojalaane kahes kaevus. Vanasse kaevu tekkis hõljum 10 aastat tagasi. Iga aastaga on läinud asi hullemaks. Foto: Arvo Tarmula

Oru valla rahvas nõuab täiendavaid veeanalüüse

Oru valla rahvas on 10 aastat olnud hädas hõljumiga reostunud kaevuveega, mille üks põhjus võib olla Niibi turbakaevandus, mis nüüd tahab laieneda. Kohalikud on otsustanud oma elukeskkonna eest võidelda ja on uue kaevandusala suhtes umbusklikud: äkki läheb vee olukord veel hullemaks.

Uue turbatootmisala keskkonnamõju hindamise arutelu tulemusel saab keskkonnaamet nüüd nimekirja kaevudest, kus on vesi rikutud. Piirkonna kaevudele tehakse seejärel seire, st võetakse sealt veeproove pikema aja jooksul, ka kaevandusperioodil, ütles Oru vallavanem Arno Kelnik.

Mõrvale kaasaaitamises süüdi mõistetud vangivalvur kinnitab, et kannab süüd kõrgemate ametnike tehtud vigade eest

Harju maakohus mõistis endise Murru vangla valvuri, taeblalase Olaf Tšarnetski kinnipeetava tapmisele kaasaaitamise pärast kolmeks aastaks vangi. Paarkümmend Tšarnetski endist töökaaslast on aga moodustanud toetajate grupi, sest peavad kohtuotsust ebaõiglaseks. Toetajate grupi arvates jäi Olaf Tšarnetski käsutäitjana süsteemi hammasrataste vahele, samal ajal kui käsuandjad pääsesid puhtalt. Olaf Tšarnetskit intrevjueeris Madiken Kütt.

Lugu saab lugeda siit.

Haapsalu tahab oma piiri Ridalaga õigemaks sättida

Haapsalu tahab muuta Männiku tee kandis linna ja Ridala valla vahelist piiri, et kogu Männiku tee jääks linnale ja linn saaks Männiku tee äärest juurde ligi 3 ha metsast maad. Praegu on osa Männiku teest kord Haapsalu linna, kord Ridala valla oma. Piiriõgvendusega läheb kogu Männiktu tee linnale. Männiku tee ja Pargi ladude vahelisele alale, mida linn endale taotleb, jääb kaks Ridala valla piiresse jäävat kinnistut. Üks on 2,3 ha Haapsalu metskonna halduses olevat metsaala, teine 0,2 ha suurune erakrunt ja tükike reformimata riigimaad.

Haapsalu lippu võiks linnas rohkem näha olla

Linnavolikogu kultuurikomisjon soovib, et Haapsalu linna sinivalget lippu oleks linnas rohkem näha ja et lipuvärvid leiaksid laiemat kasutust. Linnavolikogule tehtud ettepaneku kohaselt peaks Haapsalu linna lipp kohustuslikus korras lehvima linnale kuuluvate asutuste, aga ka riigi kultuuri– ja haridusasutuste vardas, linna sissesõitude lipumastides ning sadamais. Selle ettepanekuga soovib komisjon väärtustada Haapsalu linna lippu ja tuua lipuvärvid tänavapildis esile. Ettepaneku laiendada linnalipu kasutamist tegi linnavolikogu värske liige Gert Virroja, kes asendab ajutiselt äraolevat Siim Maivelit.

Pool Eesti vabatahtlikest päästjaist tegutseb Lääne–Eestis

Kolmapäeval Roostal peetud Lääne–Eesti päästeala vabatahtlike seminaril said aasta tulija tiitli Kirna ja Palivere vabatahtlik komando. Mõlemad komandod kuuluvad Palivere priitahtlike pritsumeeste ühingusse ja moodustavad poole läinud aastal Lääne–Eestis tööd alustanud vabatahtlikest komandodest. Üldse on sel aastal Lääne regioonis tööd alustanud neli uut vabatahtlikku päästekomandot. Kaks neist — Leisi Saaremaal ja Emmaste Hiiumaal — loodi pool aastat tagasi suletud kutseliste komandode asemele.

Teatris tehakse kino

Tänavu sügisel on märgata Haapsalu kultuurimaja suunda kutsuda esinema veidi eriilmelisi külalisteatreid. Teater ei piirdu ju ainult komöödiate mängimisega. Pakutava lavapiltki ajab juba haigutama, sest mänguplatsil turnivad lauad ja toolid, taustaks seinad. Asi pole muidugi lavapildis, sest haarav etendus algab eelkõige lavastusest ja seal osalevaist näitlejatest. Paraku kipuvad viimaste aastate laua–tooli jandid olema sisutühjad, teostuselt küündimatud. Külalisetendusi analüüsib Aivo Paljasmaa.

Koela talumuuseum tähistas 25. sünnipäeva

Laupäeval, 17. novembril tähistas Koela talumuuseum 25 aasta möödumist avamisest. Endine Taebla vallavanem ja hilisem vallavolikogu esimees Kalle Saar andis ülevaate muuseumi saamisloost. Praegune vallavanem Ülle Erman täiendas teda praeguste olude valguses.

Helsingis algas Läänemaad tutvustav mardilaat

Eile algas äri– ja turismiseminariga suurim Eestit tutvustav sündmus Soomes — Helsingi mardilaat, mille teemamaakond on tänavu Läänemaa. Esimesed läänlased sõitsid Helsingisse üritust ette valmistama neljapäeval, kuid suurem seltskond korraldajad, käsitöölisi ja esinejad asus teele reede hommikul. Maavalitsuse kultuurijuhi Kristi Erkmanni sõnul esindab Läänemaad mardilaadal kokku sadakond inimest.

Jõuluõhtu jumalateenistuse teleülekanne tuleb Lääne–Nigulast

Tänavu tuleb jõuluõhtu jumalateenistuse teleülekanne Lääne–Nigula kirikust. „Eks otse–eeter natuke hirmuäratav ole, eriti kui kogemust ka pole,” ütles ülekande produtsent Ene Köster. Teletöötajad lähevad 27. novembril Lääne–Nigulasse, et vaadata, kuhu  kaamerad üles panna, kuidas valgust sättida, kas voolu saab või tuleb endal generaator ühes võtta, kuhu suur ülekandebuss parkida. Selleks ajaks peab kirikuõpetajal Leevi Reinarul valmis olema ka esialgne stsenaarium.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments