Läänemaal oli tööõnnetusi vähe

Kolmanda kvartali näitajate poolest on Läänemaa maakondade tööõnnetuste võrdluses tagantpoolt kolmas – vähem juhtus neid vaid Hiiumaal ja Võrumaal.

Kolmanda kvartali jooksul registreeris tööinspektsioon ligi 1000 tööõnnetust, mida on kümnendiku võrra rohkem kui mullu samal ajal, teatas tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Evelin Kivimaa.

Tööinspektorid registreerisid 36 kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise juhtumit, mida on kolmandiku võrra vähem kui möödunud aastal.

Tööinspektsioon registreeris kolmandas kvartalis 998 tööõnnetust, lisaks on täpsustamisel veel 65 õnnetusjuhtumi asjaolud. Neist 841 olid kerged, 155 lõppesid raske kehavigastusega ning kahe tagajärjeks oli töösurm. Võrreldes 2011. aasta III kvartaliga on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud ligi 10%.

Enim tööõnnetusi toimus politseinike, turvameeste, vangivalvurite, müüjate, ehitustööliste, veoautojuhtide ja kokkadega. Võrreldes aastataguse ajaga on vähenenud põllumajanduses toimunud tööõnnetuste arv.

„Tööõnnetuste vältimiseks peavad hoolsad olema nii tööandjad kui ka töötajad. Eriti peaks tähelepanu pöörama uutele kolleegidele. Kui nad teevad midagi ohtlikul viisil, siis tuleks reageerida,” rõhutab tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Töökeskkonna ohutuse eest hoolitsemine on tööandja kohustus. Ühes tööõnnetusterohkemas valdkonnas, ehitustel, on tööinspektor Jako Oidermaa sõnul peamised puudused järgmised: „Ehitusplatse külastades jäävad sageli silma tellingud, mis ei vasta nõuetele. Kohati on kaitsepiirded ühe latiga; tellingute vahelised jätkukohad on lahtised, seal puuduvad laudised ja kaitsepiirded; katted on tellingutele kinnitatud nii, et tugevama tuuleiili korral tulevad kinnitustest lahti ning hakkavad tuule käes lotendama jms.”

“Sageli puuduvad kaitsepiirded kaeviku servades, kus liiguvad töötajad. Silma on hakanud, et on unarusse jäetud juurdepääs töökohale, see toimub üle suurte ebatasasuste või üle lohakalt paigaldatud aluste, mis nõtkuvad ja kõiguvad,” lisas ta.

Katusetööde puhul soovitab inspektsioon eelistada üldkasutatavaid kaitsevahendeid nagu kaitsepiirded ja tellingud või siis kasutada isikukaitsevahendeid nagu ohutusvööd ja -rakmed. Tellingute kasutamisel tuleb jälgida, et piirde kõrgus vastaks kaitsepiirde nõuetele. Turvavahendid peavad olema paigaldatud nii, et need ka tegelikult ohtu ära hoiavad. Ohutusvöö peab olema kinnitatud püsikindla katusekonstruktsiooni või elemendi külge.

Kolmandas kvartalis registreeris tööinspektsioon 32 tööst põhjustatud haigestumist ja 4 kutsehaigestumise juhtumit. Sealhulgas diagnoositi haigestumine näiteks õmblejatel, lüpsjatel ning erinevate masinate ja seadmete juhtidel. Haigestumiste arv on kolmandiku võrra langenud võrreldes mullu sama ajaga, kui tuvastati 55 haigestumist.

Katänavu võib haigestunuid tegelikult olla rohkem, kuid mõned neist püüavad töökoha kaotamise hirmus oma haigusi varjata. „Hoolimata haigustest töötavad inimesed edasi, hambad ristis. Ent pikemas perspektiivis on selle tagajärjeks töövõimetus,” ütleb Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.

Kutsehaiguse diagnoosimise puhul ei tohi töötaja jätkata töötamist tingimustel, mis viisid tervisekahjustuseni: kui tööandja ei leia talle sobivat tööd, siis peab haigestunu lahkuma. Töötaja saab nõuda tööandjalt hüvitist kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse eest ning kui pooled ei jõua omavahel sõbralikult kokkuleppele, siis lahendab vaidluse kohus.
Tööst põhjustatud haigestumise diagnoosimisega ei kaasne tööandjale finantskohustusi. Näiteks kui inimesel on küünarliigese piirkonnas põletik, siis see võib olla põhjustatud korduvatest liigutustest.

Töötervishoiuarst selgitab välja töö täpse iseloomu, näiteks liigutuste arvu ajaühikus ja käele mõjuva raskuse, hindab seost töökeskkonnaga ning saab diagnoosida tööst põhjustatud haigestumise. Kui ettevõttes on sama tööd tegevatel inimestel sarnaseid tööga seotud tervisehäireid, on ilmselge, et peab tegema muudatusi töökeskkonnas või -korralduses.

„See on märk, mida ei peaks pelgama,” kinnitab töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo. „Kui ma tervisekontrolli käigus diagnoosin inimesel tööst põhjustatud haigestumise, siis peaks see andma tööandjale märku, et töökorraldus või -tingimused ei sobi inimesele. Sel juhul peaks kas muutma inimese tööülesandeid või parandama töötingimusi.”

Lisainfot leiab Tööinspektsiooni kolmanda kvartali töökeskkonna ülevaatest, mis on kättesaadav Tööinspektsiooni veebilehel www.ti.ee siin.