0

Homme algav Matsalu filmifestival käib mööda sissetallatud rada

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Matsalu 10. filmifestivali peateema on jäätmed. David Fedele (Austraalia) film näitab E–prügilaid Ghanas, need on Euroopast arengumaadesse viidud elektroonikajäätmed. Foto: kaader filmist
Matsalu 10. filmifestivali peateema on jäätmed. David Fedele (Austraalia) film näitab E–prügilaid Ghanas, need on Euroopast arengumaadesse viidud elektroonikajäätmed. Foto: kaader filmist

Homme algav kümnes Matsalu loodusfilmifestival kõnnib aastatega järeleproovitud rada, pakkudes filme Euroopast Aasia, Ameerika ja Austraaliani; tegevust õpilastele ja fotohuvilistele nii Lihulas kui ka Haapsalus.

„Saak on jälle suurem kui eelmistel aastatel,” ütles festivali direktor, üks algataja ja korraldaja Tiit Mesila. Festivalile saadeti üle 250 filmi, esimesed tulid juba mais. Et 1. juuliks pidid kõik kohal olema, läkski suvi Mesilal ja tema kolleegil Ago Ruusil filmide vaatamisele ja valimisele.

„Selekteerimine on iga aastaga raskem, aga ka tipud on iga aastaga paremad,” ütles Mesila.

Nende 50–60 filmi üle, mis pääsevad võistlema või infoprogrammi, Ruusil ja Mesilal vaidlemist ei ole. „30 valimisel vahetasime mõtteid,” lisas Mesila.

Juba mullu paistis saadetud filmidest välja üks teema, mis loodusfilmitegijaid üle maailma erutas — jäätmed. Toidu raiskamine, arutu tarbimine ja reostamine. Tänavu tuli see teema veel jõulisemalt esile ja sellest sai ka juubelifestivali peateema.

„Vapustav, kui palju toitu superkaubamajades ära visatakse, sest „parim enne” on läbi,” viitas Mesila ühele festivalil linastuvale filmile. Teine film näitab, kuidas Euroopa elektroonikaprügi viiakse arengumaadesse, kus see jääb loodust saastama.

Ükski Eesti film võistlusprogrammi ei sattunud.

„Imestada ei ole, meil on vaid kolm tegijat: Rein Maran, Joosep Matjus ja Riho Västrik,” ütles Mesila. „Maailmatase ületas seekord Eesti taseme.”

Filmid on pikemad

Rohkem kui 250 saadetud filmist valisid Mesila ja Ruus 28 filmi Lihula kultuurimaja suures saalis linastuvasse ja eestikeelse tõlkega võistlusprogrammi. Infoprogrammi pääses 29 filmi, need on tõlketa ja neid näeb Lihula Kumas.

„See on koor, mis riisutud meile saadetud filmidelt,” ütles Mesila. „Lisaprogrammis on samuti palju väga häid filme, aga kõik ei mahu võistlusprogrammi.”

Ometi algab filmide näitamine kolmapäeva hommikul kl 9 ja kestab laupäevani. Pühapäeval näeb võidufilme.

Mesila hinnangul on 5–6 filmi sellised, mis võiksid võita, aga ennustama ta ei hakanud.

Filme hindab tänavu kaks žüriid varasema ühe asemel, kummalgi kategoorial on oma, kolmeliikmeline žürii. Filmid võistlevad kategoorias „Loodus” ning „Inimene ja loodus”. Kokku saavad žüriid alles peaauhinna üle arutlusel.

Nõnda soovivad festivali korraldajad vähendada žürii koormust, sest 30 filmi kolme päeva peale on palju. Varasemate lühifilmide asemel annavad nüüd tooni pikemad filmid, on tunniseid ja isegi kahetunniseid. Mesila seletab seda televisiooni mõjuga, sest tele nõuab kindlasse formaati mahtuvaid filme.

Kummardus Eesti filmile

Festival käib välja töötatud ajakava järgi. Kolmapäeva hommikul täitub Lihula kultuurimaja saal õpilastega, sest festival algab loodushariduspäevaga. Lapsed näevad Austria režissööri filmi termiitide salamaailmast, mida kommenteerib putukauurija ja fotograaf Urmas Tartes. Järgnevad töötoad pildistajaile ja joonistajaile. Sama kava kordub neljapäeval Haapsalus. „Lapsed on innukad, saalid on täis ja huvilisi palju,” kommenteeris Mesila.

Haapsalus saab festivali filme vaadata reedest pühapäevani Iloni Imedemaal. Reedel on pikk kino– ja kohtumisõhtu rändurite klubis Nurme bistroos. Festivali pidulik avamine on kolmapäeval kell 18 Lihula kultuurimajas. See meenutab esimest festivali, mil avamisel näidati sõjaeelset loodusfilmi Vilsandi linnuriigist. See 1937. aasta film on nüüd värskelt taastatud ja avab ka tänavuse festivali.

„Ühtlasi teeme sellega kummarduse saja–aastaseks saanud Eesti filmile,” ütles Mesila. Ta lubas avamisel ka pisukest üllatust.

Majutamisega on Lihulas endiselt kehvad lood, külalistele on reserveeritud Voosemetsa turismitalu.

Lihulasse on lubanud tulla 4–5 filmirežissööri, nende hulgas ka Austraalia ja Brasiilia filmi autorid. Oma bussiga on lubanud festivalile tulla Poola linnuühingu kuus liiget.

Kümne aastaga on festivalile saadetud 1335 filmi 86 riigist.

Artikkel ilmus 6. septembri paberlehes.
Laupäevase, 8. septembri Lääne Elu vahel ilmus 8-leheküljeline Matsalu loodusfilmifestivali erileht.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz