0

Lääne prefektuur: Olge merel ettevaatlikud

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Järjest rohkem soovivad inimesed oma puhkust nautida merel seilates või veesporti harrastades. Kus tegutsevad inimesed, seal võib paratamatult juhtuda ka õnnetusi.

Suveperioodil on merealadel sageli tegemist veesõidukite madalikele sõitudega ja tehniliste riketega. Paraku aga juhtub ka karmimaid õnnetusi – ohtu on sattunud inimelud, kuid kasutatud ohutusvarustus on aidanud neil hädas paremini vastu pidada.

Lääne prefektuuri tööpiirkonna merealal hukkus 2011. aastal kaheksa inimest, kellest kaks hukkusid kevadtalvisel, viis sügistalvisel perioodil ja üks suveperioodil. Käesoleva aasta jooksul on juhtunud üks veeõnnetus, mille tagajärjeks oli kaotatud inimelu. Hea on tõdeda, et hukkunute arv on sellel aastal väiksem ja inimeste teadlikkus veeohutusvarustuse kasutamisest paranenud.

Suvel soosib veeõnnetusse sattunuid lisaks päästevarustuse olemasolule kahtlemata ka merevee soojus, seevastu sügistalvel on karmides ilmaoludes hakkama saamine palju keerulisem.

Varasemate aastate põhjal võib jagada sügiseste ilmadega toimunud mereõnnetused põhjuste järgi nelja suuremasse gruppi.

1. Alkohol

Alkohol on peamine veeõnnetuste põhjustaja nii merel kui ka muudel veekogudel. Sageli on õnnetusse sattunud isikutel tuvastatud alkoholijoobe tunnused, mille tulemusena pannakse ohtu enda ja kaaslaste elud. Ehkki seaduse kohaselt ei tohi merel veesõidukijuhi alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus ületada 0,4 milligrammi, on soovitus veesõidukit juhtides alkoholi mitte tarbida.

2. Oskuste ja võimete ülehindamine

Enda oskuste, enese ja sõiduki võimete ülehindamisega paistavad sügisesel hooajal silma enamasti kogenud merelkäijad ja tihti ka rannikuküladest pärit inimesed, kellel on olnud kokkupuude merega n-ö maast madalast.

3. Ettevaatamatus ja ohutunde puudumine

Merel peab säilima ohutunne alati ning mõistlik on kasutada ohutusvarustust. Ettevaatlik tuleb olla ka suurematel ja üsnagi kindlatena näivatel veesõidukitel, sest kurbade tagajärgedega õnnetuste näiteid on ka nende alustega.

Eelnevalt selga pandud päästevest võib merele minnes päästa sinu elu. Kui vesi on külm, toimub alajahtumine paratamatult, kuid kindlasti suurendab päästevest ellujäämise võimalust.

4. Ilmastikuolude alahindamine

Siin kehtib reegel, et pigem valmistu ja karda halvemat. Kindlasti jälgi ka pikemaajalist prognoosi.

Navigatsiooniperiood veel kestab, olge merel ettevaatlikud. Jälgige ilmastikuolusid, hinnake enda ja oma veesõiduki võimeid ning käituge vastavalt. Minge merele kainena ning kasutage päästevarustust – kõik abinõud on vajalikud ikka selleks, et saaksite merd nautida ka järgmisel korral.

Argo Tali,
Lääne prefektuuri piirivalvebüroo mereturvalisuse vanempiiriametnik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz