Tänavune niiske ja jahedavõitu suvi on olnud soodne kartuli kasvuks, aga ka kartulit kahjustavate haiguste arenguks. Järgmisel aastal tuleb ka väikeaedades mõelda taimekaitsevahendite kasutamisele.
Kartulimugulad koosnevad umbes 80% ulatuses veest ja nende moodustumiseks vajalikku niiskust on tänavu kõikjal Eestis piisanud. Nii on tingimused olnud suure kartulisaagi kujunemiseks soodsad. Regulaarselt seemnekartulit uuendavad ja keemilist taimekaitset kasutavad spetsialiseerunud kartulikasvatajad on suutnud kartulikahjustajad hoida kontrolli all ja tänu sellele võib neilt oodata head saaki.
Probleeme on aga väikekasvatajatel, sest kevadine külm ja niiske muld lõid soodsa keskkonna kartuli tärkamisaegsetele haigustele. Nii on mitmel pool Eestis oldud sel aastal tõsiselt hädas näiteks kartuli–tõusmepõletikuga, mis tingib kartuli aeglase ja ebaühtlase tärkamise ning kartuli–varrepõletikuga, mille korral tärganud taimede varred muutuvad maapinna lähedal mustaks ja mädajaks ning kuivavad. Mõlema haiguse vastu aitab terve seemnekartuli kasutamine.
Eelmiste aastatega sarnaselt on olnud suureks probleemiks ka kartulimardikate varane ja massiline esinemine. Väikestel pindadel on küll võimalik mardikad ja nende vastsed käsitsi kokku korjata ja hävitada, kuid kahjustajate väga massilisel esinemisel ei ole mitmed kasvatajad hoolikale korjamisele vaatamata suutnud kartulimardika levikule piiri panna. Järgmistel aastatel tuleb seega ka väikeaedades probleemide vältimiseks soovitada kartulimardikate ilmumisel kohe taimede pritsimist putukatõrjevahenditega.
Kasvuaegne kõige ohtlikum kartulihaigus kartuli–lehemädanik avaldus sel suvel suhteliselt vara — juba juuni teises pooles. Esimesed nakkuskolded olid kõikjal väikeaedades, kus kartulit on kasvatatud mitu aastat samas kohas. Sellistel põldudel ja peenardel olid juuli lõpuks pealsed täiesti hävinud ning kartulisaak jääb tagasihoidlikuks. Tugevasti haigestunud põldudel on oodata rohket mugulamädanike esinemist. Korraliku viljavahetusega lagedal põllul kasvavale kartulile jõudis lehemädanik aga alles juuli keskel või teises pooles ning areneb suhteliselt aeglaselt.
Kuna väikekasvatajale kättesaadavate lehemädaniku tõrje preparaatide valik on suhteliselt piiratud, on suur tähtsus sortide lehemädanikukindlusel. Kõik Jõgeval aretatud sordid on hea lehemädanikukindlusega ning ka talvekartulile olulise hea säilivusega.
Lõpetuseks mõned soovitused kartulikahjustajate vältimiseks:
• Kasuta tervet sertifitseeritud seemnekartulit, mida saab osta otse seemnekasvatajatelt või aianduspoodidest. Nii väldid seemnemugulatega levivaid haigusi.
• Väldi kartuli kasvatamist samal kohal. Nii vähendad mullas levivaid haigustekitajaid.
• Kartulimugulate eelidandamine tagab taimede kiire algarengu, mis võimaldab vähendada taimekahjustajate kahjustusi.
• Kõige tõhusam on taimehaiguste või kahjurite esinemise varases faasis tehtud keemiline tõrje, mistõttu tuleb kartulit kasvuajal pidevalt jälgida ja vajadusel pritsida.
• Säilitamiseks mõeldud kartuli kasvatamisel on oluline valida haiguskindlamad ja parema säilivusega sordid. Sortidega saab tutvust teha Jõgeva SAI kodulehel.
Mati Koppel,
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor
Et kasvatage varast kartulit.Pange vara maha ja võtke siis varakult.Mul nii on ja ei kurda.Aga Hamburg Rapla kandist minu teada kastab veel.Sihuke tark süsteem pidi tal olema.Kõke on siin sinise taeva all.Aga muidu ikka reibast meelt ja elame ka selles vihmas,kasvõi kõigi kiuste.
mis sab , mis saab – küll kül mära võtab. nagu eesti riigigi.